Tagasi

ЗА СВАБОДУ / VABADUSE EEST

Alates võltsitud presidendivalimistest Valgevenes 2020. aastal on üle 40 000 valgevenelase koduriigist lahkunud Leetu, enamik neist Vilniusse. Näitusega „За Свабоду“ („Vabaduse eest“) annab Christina Stohn sissevaate Valgevene pagulaste elutingimustesse ja kollektiivsesse identiteeti. Portreed on ajutiste pelgupaikade võõrastes interjöörides. Vaatajad ei eksi, kui oletavad, et ühe või teise näo taga on piinamine, väljapressimine, pereliikmete arreteerimine. Ja sellegipoolest on tegemist rahumeelsete portreedega Vilniuses, linnas, mis parandab haavu, mis on nagu kodu, ainult veidi teistsugune. Kulisside taga esitab fotograaf palju küsimusi. Üks neist kõlab: kuidas otsustatakse, kas tuleks riigist lahkudes minna Varssavisse või Vilniusse? Vastus on ilmselge: Vilniusest jõuab kõige kiiremini tagasi.
                                                          
Christina Stohn on vabakutseline fotograaf ja elab Saksamaal, Freiburg im Breisgaus. Tema isiklik portfoolio sisaldab projektidega seotud töid, milles keskendutakse kollektiivse identiteedi teemadele. 
 

Max kritiseerib oma dissidentlikes YouTube’i videotes „Shocking Cult“ Valgevene kultuuripoliitikat. Pärast mõne lähedase sõbra ja kaastöötaja vahistamist muutus autokraatlikus riigis elamine liiga ohtlikuks, seetõttu valis ta augustis 2021 pelgupaigaks Vilniuse. Leedus sai ta elamisloa kuni 2023. aasta juunini ja jätkab sealt „Shocking Cult“ videote tegemist. Tema elamisloa pikendamine ei ole kindel.

Max, 64, kultuuriteadlane ja meediaanalüütik

Max kritiseerib oma dissidentlikes YouTube’i videotes „Shocking Cult“ Valgevene kultuuripoliitikat. Pärast mõne lähedase sõbra ja kaastöötaja vahistamist muutus autokraatlikus riigis elamine liiga ohtlikuks, seetõttu valis ta augustis 2021 pelgupaigaks Vilniuse. Leedus sai ta elamisloa kuni 2023. aasta juunini ja jätkab sealt „Shocking Cult“ videote tegemist. Tema elamisloa pikendamine ei ole kindel.

© Christina Stohn

1/12

Michaś eksmatrikuleeriti pärast protestide organiseerimist BSMUs (Valgevene riiklik meditsiiniülikool) Minskis ning ta lahkus seepeale Valgevenest. Pärast väljaviskamist pakuti talle tekstisõnumiga, et ta võetakse ülikooli tagasi tingimusel, et ta peatab meeleavaldused ülikoolilinnakus. Dekaan nõudis tema vanematelt, et nad allkirjastaksid õpingute jätkamise dokumendi, ent nad keeldusid. Michaś oskab veidi saksa keelt, kuna veetis pärast koduriigist lahkumist kaks kuud Düsseldorfis.

Michaś, 21, meditsiinitudeng

Michaś eksmatrikuleeriti pärast protestide organiseerimist BSMUs (Valgevene riiklik meditsiiniülikool) Minskis ning ta lahkus seepeale Valgevenest. Pärast väljaviskamist pakuti talle tekstisõnumiga, et ta võetakse ülikooli tagasi tingimusel, et ta peatab meeleavaldused ülikoolilinnakus. Dekaan nõudis tema vanematelt, et nad allkirjastaksid õpingute jätkamise dokumendi, ent nad keeldusid. Michaś oskab veidi saksa keelt, kuna veetis pärast koduriigist lahkumist kaks kuud Düsseldorfis.

© Christina Stohn

2/12

Dasha läks Vilniusse koos kahe teismelise lapse ja koer Hannaga. Kuna ta ei saanud põgenedes peaaegu üldse isiklikke asju kaasa võtta, ostis ta Leedus paguluses kunstnik Andrey Savitsky maali. Motiiv näitab vaadet Kurapatyle, metsaalale Minski linnapiiril, kus 1937–1941 hukkas nõukogude salapolitsei NKVD kümneid tuhandeid inimesi poliitiliste repressioonide ohvritena.

Dasha, 39, IT-spetsialist koos Hannaga

Dasha läks Vilniusse koos kahe teismelise lapse ja koer Hannaga. Kuna ta ei saanud põgenedes peaaegu üldse isiklikke asju kaasa võtta, ostis ta Leedus paguluses kunstnik Andrey Savitsky maali. Motiiv näitab vaadet Kurapatyle, metsaalale Minski linnapiiril, kus 1937–1941 hukkas nõukogude salapolitsei NKVD kümneid tuhandeid inimesi poliitiliste repressioonide ohvritena.

© Christina Stohn

3/12

Kuubal sündinud Roberto elas 30 aastat Valgevenes. 2020 osales ta protestimarssidel ja vahistati seejärel. Rohkem kui aasta oli ta Minski Okrestina vanglas, kus teda väärkoheldi füüsiliselt ja psüühiliselt. Ehkki tema naine ja kolm last elavad Valgevenes, saadeti ta väidetavalt oma soovil turistina Venemaale. Algatuse Bysol kaasabil sai ta Leedult humanitaarviisa.

Roberto, 56, graafiline disainer

Kuubal sündinud Roberto elas 30 aastat Valgevenes. 2020 osales ta protestimarssidel ja vahistati seejärel. Rohkem kui aasta oli ta Minski Okrestina vanglas, kus teda väärkoheldi füüsiliselt ja psüühiliselt. Ehkki tema naine ja kolm last elavad Valgevenes, saadeti ta väidetavalt oma soovil turistina Venemaale. Algatuse Bysol kaasabil sai ta Leedult humanitaarviisa.

© Christina Stohn

4/12

Endine presidendikandidaat põgenes pärast rahvusvaheliselt võltsituks tunnistatud valimisi augustis 2020 oma laste juurde Vilniusse. Eksiilis olles on ta muutunud opositsiooni olulisimaks juhtfiguuriks. Koos meeskonnaga, mida peetakse Valgevene ühiskonna esindusorganiks ja mis tegutseb demokraatliku Valgevene nimel, teeb ta tööd riiklike ja rahvusvaheliste küsimustega. Turvakaalutlustel ei saanud Sviatlanat pildistada kodus, teda võis pildistada ainult kontoris.

Sviatlana, 39, poliitik

Endine presidendikandidaat põgenes pärast rahvusvaheliselt võltsituks tunnistatud valimisi augustis 2020 oma laste juurde Vilniusse. Eksiilis olles on ta muutunud opositsiooni olulisimaks juhtfiguuriks. Koos meeskonnaga, mida peetakse Valgevene ühiskonna esindusorganiks ja mis tegutseb demokraatliku Valgevene nimel, teeb ta tööd riiklike ja rahvusvaheliste küsimustega. Turvakaalutlustel ei saanud Sviatlanat pildistada kodus, teda võis pildistada ainult kontoris.

© Christina Stohn

5/12

Novembris 2020 põgenes Anna protestidel osalemise eest ähvardava karistuse tõttu koos pojaga Vilniusse. Kui olukord Valgevenes veelgi halvenes, järgnes märtsis 2021 talle mees koos kahe kassi Oxy ja Sarahga. Sestpeale loodab perekond varsti jälle koju tagasi pöörduda. Anna on avaldanud juba kaks raamatut: „Liblikajaht“ ja „Emme, ma kardan elada“. Oktoobris 2022 tõid Kupala teatri näitlejad Stuttgardis lavale etenduse, mis põhineb tema päevikul, kus ta kirjeldab sündmusi, mõtteid ja tundeid pärast sunniviisilist ümberasumist.

Anna, 39, ajakirjanik koos Oxyga

Novembris 2020 põgenes Anna protestidel osalemise eest ähvardava karistuse tõttu koos pojaga Vilniusse. Kui olukord Valgevenes veelgi halvenes, järgnes märtsis 2021 talle mees koos kahe kassi Oxy ja Sarahga. Sestpeale loodab perekond varsti jälle koju tagasi pöörduda. Anna on avaldanud juba kaks raamatut: „Liblikajaht“ ja „Emme, ma kardan elada“. Oktoobris 2022 tõid Kupala teatri näitlejad Stuttgardis lavale etenduse, mis põhineb tema päevikul, kus ta kirjeldab sündmusi, mõtteid ja tundeid pärast sunniviisilist ümberasumist.

© Christina Stohn

6/12

Lesley, <i>folk metal</i> bändi Gods Tower laulja, kasutab pseudonüümina oma artistinime. Lesley oli septembris 2020 kaheksa päeva vahi all, kui ta organiseeris Valgevene rokklauljale Aleksandr Pamidoraule tagahoovikontserdi. Tema kommentaari ühe poliitiku kohta YouTube’is augustis 2020 peeti ametiisiku solvamiseks ja Lesleyle mõisteti kõrgeima karistusmäärana kolmeaastane vanglakaristus. Ehkki ta oli oma pere peamine leivateenija, lasi ta organisatsioonil Bysol end raske südamega ilma pereta Vilniusse evakueerida.

Lesley Knife, 46, muusik ja kogukonnajuht

Lesley, folk metal bändi Gods Tower laulja, kasutab pseudonüümina oma artistinime. Lesley oli septembris 2020 kaheksa päeva vahi all, kui ta organiseeris Valgevene rokklauljale Aleksandr Pamidoraule tagahoovikontserdi. Tema kommentaari ühe poliitiku kohta YouTube’is augustis 2020 peeti ametiisiku solvamiseks ja Lesleyle mõisteti kõrgeima karistusmäärana kolmeaastane vanglakaristus. Ehkki ta oli oma pere peamine leivateenija, lasi ta organisatsioonil Bysol end raske südamega ilma pereta Vilniusse evakueerida.

© Christina Stohn

7/12

Vera kolmeteistaastane tütar sai septembris 2021 Vilniusse lahkumisel kaasa võtta ainult ühe kohvri. Vanemate imestuseks oli üks vähestest asjadest mängujänes Sajka, isetehtud kingitus ühelt saksa keele õpetajalt ja raamatukoguhoidjalt, kes oli tema emaga Minski Goethe instituudis koos töötanud.

Vera, 43, kultuurikorraldaja ja tõlkija

Vera kolmeteistaastane tütar sai septembris 2021 Vilniusse lahkumisel kaasa võtta ainult ühe kohvri. Vanemate imestuseks oli üks vähestest asjadest mängujänes Sajka, isetehtud kingitus ühelt saksa keele õpetajalt ja raamatukoguhoidjalt, kes oli tema emaga Minski Goethe instituudis koos töötanud.

© Christina Stohn

8/12

Adam oli koos perega isa juures Vilniuses külas, kui ta vanemad otsustasid kestva inimõiguste ja poliitilise kriisi ning Valgevene kodanikele alatest 20.12.2020 kehtestatud riigist lahkumise keelu tõttu Valgevenesse mitte tagasi pöörduda. Ta isa oli poliitiliste repressioonide tõttu juba varem sunnitud Valgevenest lahkuma. Seega jäid nad Vilniusse üksnes pagasiga, mis oli mõeldud lühikeseks reisiks. Sünnipäevaks oli Adamil ainult üks soov: et Minskisse jäetud kass Kosha oleks jälle tema juures. Kaasmaalaste abiga õnnestus emal neli kuud hiljem Kosha Vilniusse tuua.

Adam, 9, õpilane, koos Koshaga

Adam oli koos perega isa juures Vilniuses külas, kui ta vanemad otsustasid kestva inimõiguste ja poliitilise kriisi ning Valgevene kodanikele alatest 20.12.2020 kehtestatud riigist lahkumise keelu tõttu Valgevenesse mitte tagasi pöörduda. Ta isa oli poliitiliste repressioonide tõttu juba varem sunnitud Valgevenest lahkuma. Seega jäid nad Vilniusse üksnes pagasiga, mis oli mõeldud lühikeseks reisiks. Sünnipäevaks oli Adamil ainult üks soov: et Minskisse jäetud kass Kosha oleks jälle tema juures. Kaasmaalaste abiga õnnestus emal neli kuud hiljem Kosha Vilniusse tuua.

© Christina Stohn

9/12

Kuna tema fotosid ja videoid massilistest protestidest augustis 2020 avaldati sotsiaalvõrgustikes, vahistati Nikolai sama aasta septembris oma korteris ning ta veetis 35 päeva erinevates vanglates, kus jäädvustas karme vangistustingimusi päevikus. Pärast seda, kui ka tema naine vahistati ja öö politsei arestikambris veetis, põgenes perekond humanitaarorganisatsioonide kaasabil Valgevenest Ukrainasse ja sealt Leetu. Ta on olnud kahe Valgevene sündmusi käsitleva dokumentaalfilmi produtsent.

Nikolai, 41, dokumentalist ja ajakirjanik

Kuna tema fotosid ja videoid massilistest protestidest augustis 2020 avaldati sotsiaalvõrgustikes, vahistati Nikolai sama aasta septembris oma korteris ning ta veetis 35 päeva erinevates vanglates, kus jäädvustas karme vangistustingimusi päevikus. Pärast seda, kui ka tema naine vahistati ja öö politsei arestikambris veetis, põgenes perekond humanitaarorganisatsioonide kaasabil Valgevenest Ukrainasse ja sealt Leetu. Ta on olnud kahe Valgevene sündmusi käsitleva dokumentaalfilmi produtsent.

© Christina Stohn

10/12

Hanna kolis 17aastaselt Valgevenest Leetu, et õppida graafilist disaini vabal maal. Nüüdseks töötab ta korrespondendina valgevenekeelseid uudiseid edastavas sõltumatus telekanalis Belsat TVs. Vabal ajal töötab ta läbi Valgevene sotsiaalseid ebakõlasid, maalides akrüülvärvidega lõuendile seeriat „Valge – punane – valge“.

Hanna, 28, ajakirjanik ja kunstnik

Hanna kolis 17aastaselt Valgevenest Leetu, et õppida graafilist disaini vabal maal. Nüüdseks töötab ta korrespondendina valgevenekeelseid uudiseid edastavas sõltumatus telekanalis Belsat TVs. Vabal ajal töötab ta läbi Valgevene sotsiaalseid ebakõlasid, maalides akrüülvärvidega lõuendile seeriat „Valge – punane – valge“.

© Christina Stohn

11/12

Valgevenes tegeles Viktoryia piinamisvastase komitee koordinaatorina Hrodna piirkonnas inimõiguste teemadega. Pärast 2020. aasta augustisündmusi töötas ta märulipolitsei vägivalla ohvritega ning poliitvangide, pagulaste ja teiste diskrimineeritud rühmadega. Praegu toetab ta Valgevene kodanikuühiskonda pagulusest, töötades ühe rahvusvahelise organisatsiooni programmikoordinaatorina. Graafilist disaini õppinuna kujundas ta ise oma T-särgile trükitud kirja „Pahonia“ (Valgevene ajalooline riigivapp ja protestiliikumise sümbol). Viktoryia avaldas septembris 2022 raamatu „Üles kasvanud Euroopa viimases diktatuuris“.

Viktoryia, 26, inimõiguste aktivist ja programmikoordinaator

Valgevenes tegeles Viktoryia piinamisvastase komitee koordinaatorina Hrodna piirkonnas inimõiguste teemadega. Pärast 2020. aasta augustisündmusi töötas ta märulipolitsei vägivalla ohvritega ning poliitvangide, pagulaste ja teiste diskrimineeritud rühmadega. Praegu toetab ta Valgevene kodanikuühiskonda pagulusest, töötades ühe rahvusvahelise organisatsiooni programmikoordinaatorina. Graafilist disaini õppinuna kujundas ta ise oma T-särgile trükitud kirja „Pahonia“ (Valgevene ajalooline riigivapp ja protestiliikumise sümbol). Viktoryia avaldas septembris 2022 raamatu „Üles kasvanud Euroopa viimases diktatuuris“.

© Christina Stohn

12/12