Linnaplaneerimine
Kollektiivne planeerimine

Aktiivse hoiakuga projekteerimisbüroo PlanBude loodi Hamburgi St. Pauli linnaosas asunud „Esso majade“ lammutamisega seotud vaidluste ajal. Büroo töötas välja uuenduslikud planeerimismeetodid, et leida lahendus keset punaste laternate ja meelelahutusasutuste kvartalit, Reeperbahni ääres asunud krundi uuele hoonestusele.

PlanBude projekteerimisbüroo on interdistsiplinaarne meeskond, mis koosneb arhitektidest, kunstnikest, sotsiaalpedagoogidest ja linnaplaneerijatest, ja loodi 2014 sõltumatu asumikogunemise ajal. Büroo sai Hamburg Mitte linnaosavalitsuselt tellimuse korraldada linnakodanike osalus 6000 m2 suuruse ala hoonestuse planeerimisel. Saadud tulemuste alusel sooviti korraldada arhitektuurikonkurss.

Kuna sellised osalusprotsessid kulgevad enamasti formaalselt ja mitte väga pluralistlikult, soovis PlanBude välja töötada meetodi, mis võimaldaks ideid väljendada võimalikult paljudel. Taheti sõnastada täpsed nõuded, mitte ebamäärased ideed.

PlanBude lasi kodanikuosaluse tulemuse siduvuse linnaosavalitsusel lepinguga kinnitada ning kogus linnakodanikelt nelja ja poole kuuga 2300 ideed. Lisaks pandi otse krundile üles BlanBude konteiner ning korraldati planeerimine vahetusplatvormina. Selleks töötas PlanBude välja Lego klotsidest mudeli mõõtkavas 1 : 150 ning musta „öökaardi“. Sellele sai värvipliiatsitega joonistada, milline võiks St. Pauli aastal 2020 öösel välja näha. Oli taktikalist mööblit, näiteks lauaks muunduv pollar ja töökohaks moonduv ostukäru. Nii sai tänavast avalik projekteerimisbüroo.

Linnakvartali kõrtsides ja baarides toimunud ettekannetel, õpitubades ja filmituuridel käsitleti soodsaid ehitusmeetodeid, muusikaelu kõrvaletõrjumist, punaste laternate miljöö muutumist ning Reeperbahni „disneyfitseerumist“.

Fotoõpitoas „Murra St. Pauli kood“ tehti pilte, mille eesmärk oli analüüsida ja lahti kodeerida „linna sõnavara“.
 
Kodanike lugematute arvamusavalduste põhjal koostas PlanBude meeskond pildianalüüse, filtreeris välja sisutihedad laused ning leidis enamusotsused. Nii näiteks selgus, et äärmiselt populaarses elupiirkonnas aktsepteeritakse suurt tihedust, kui selle eest jäävad korterid taskukohaseks. Lisaks väljendati soovi avaliku esimese korruse, noortesektsiooni ja naabruskonna kohtumispaiga järele. Tihti kasutatavad ruumid sooviti paigutada katusele. Üldiselt sooviti killustatust, nišše, palju sissepääse ja valgusavasid.
  Järgnevatel linnaosakogunemistel sai PlanBude analüüside kohta palju tagasisidet ning koostas lõpuks sõbralikus koostöös linnaosa ja investoritega linnakodanike soovide alusel konkursi tingimused.

Nüüd pidid arhitektid need ülitäpsed nõudmised praktikasse rakendama. Linnaehituskonkursi võitsid arhitektibürood NL ja BeL. Nende mudel järgis täpselt kodanike ettekujutust ega peljanud silmatorkavaid vastuolusid ja ebaühtlust.