Koomiksikunstnik tööhoos | © Colourbox
„Kunst on ilus, aga sellega on palju tööd“, arvas kord kuulus saksa koomik Karl Valentin (1882-1948). See ütlus sobib eriti hästi koomiksivaldkonnale Saksamaal, sest puudub spetsiaalne koolitus koomiksikunstnikele, pealegi ei teeni selle kunstiga just palju.
Koomiksikunstniku igapäevatöö on ennekõike pingeline. Paljud kunstnikud teenivad endale elatist graafiku või illustreerijana. Oma koomiksilugusid joonistavad nad vabal ajal. Seetõttu töötavad koomiksikunstnikud sageli iga päev kümme kuni kaksteist tundi, kaasa arvatud nädalavahetustel. Vabakutselistena peavad nad end ise kindlustama ja riskivad suure rahaga. Samuti on kirjastuse leidmine vaevaline, kuigi viimastel aastatel on loodud terve rida kirjastusi, kes julgevad tegeleda ebatavaliste projektide või tundmatute autoritega.
Ringiga koolituseni
Tee koomiksikunstnikuks kulgeb sageli ringiga. Abiks on igal juhul graafika- või illustreerimiseõpingud rakenduskõrgkoolis, kunstikõrgkoolis või ülikoolis. Enamikel kunstikõrgkoolidel on sissesaamiseks karmid eeldused: esitada tuleb kandideerimismapp 30 kuni 40 proovitööga, lisaks sellele toimub praktiline sobivustest. Sageli tuleb õpingute eest tasuda õppemaksu. Enamik kõrgkoole on spetsialiseerunud kindlatele erialadele.
Kasseli kunstikõrgkool
Kasseli kunstikõrgkool paneb visuaalse kommunikatsiooni erialal suurt rõhku illustreerimisele ja koomiksikunstile. Koomiksikunstnik Hendrik Dorgathen, kes seal õpetab, peab koomiksit ideaalseks meediumiks valmistamaks end ette interneti, filmi, animatsiooni ja arvutimängudega muldtimediaalseks tänapäevaks. Ajal, kui õpilased tegelevad selliste koomiksielementidega nagu tüpograafia, kujundamine, ajastus, valgus, joonis ja karakteri areng, õpivad nad ka nende meediatega ümber käima.
Hamburgi tehniline kunstikool – disainiakadeemia
Hamburgi tehniline kunstikool – disainiakadeemia pakub disaini erialal samuti illustratsiooniõpinguid. Kuue semestri jooksul õpivad üliõpilased välja arendama Storyboards`e reklaamklippidele, filmianimatsioone või illustratsioone reklaamivaldkonnale. Samuti on õppekavas koomiksite ja pildiraamatute joonistamise õpingud. Seejuures tuleb üliõpilastel välja töötada ennekõike “oma kunstiline positsioon”.
Hamburgi rakendusteaduste kõrgkool (HAW)
Hamburgi rakendusteaduste kõrgkoolis (HAW) pakub disainiosakond illustreerimise eriala iseseisva bakalaureuseõppena. Disaini eriala magistriõppes võivad üliõpilased keskenduda illustreerimisele. Professor ja koomiksikunstnik Anke Feuchtenbergeri juhendamisel saavad üliõpilased süvendatult illustreerimise teooriat ja praktikat ning õpivad tundma ka tehnikaid nagu sõeltrükk, litograafia ja digitaalne animatsioon.
Kunsti- ja disainikõrgkool Maini äärses Offenbachis
Maini äärse Offenbachi kunsti- ja disainikõrgkoolis vahendatakse visuaalse kommuniatsiooni erialal praktilisi ja teoreetilisi õppeaineid. Õpingute juurde kuuluvad maalimine ja joonistamine, film, fotograafia ja internet, samuti lavapilt ja kostüümide kavandamine. Teoreetilistes ainetes vahendatakse meediasotsioloogia põhimõtteid ja tajumisteooriat, tüpograafiat või kontseptsiooni. Töökodades töötatakse paberiga ja õpitakse raamatutrükkimise kunsti.
Augsburgi rakendusteaduste kõrgkool
Augsburgi rakendusteaduste kõrgkool pakub üliõpilastele kunsti- ja disainiteaduskonnas bakalaureuseõppena „kommunikatsioonidisaini“. Ülikooli sõnul on õpingud suunatud üliõpilastele, kes soovivad hiljem töötada reklaami- või meediavaldkonnas, ent ka tulevastele koomiksikunstnikele, seda enam, et siin õpetab teiste hulgas ka kunstnik Mike Loos. Koolis õpetatakse disainiajaloo ja õiguse teoreetilisi aluseid ning antakse ka käsitööalaseid ja tehnilisi teadmisi kujunduse või animatsiooni tarkvaras. Õpingute hulka kuulub ka praktikumisemester.
Nürnbergi Georg-Simon-Ohmi kõrgkool
Nürnbergi Georg-Simon-Ohmi kõrgkoolis saab disainiõppes omandada bakalaureusekraadi. Üliõpilastel tuleb esmalt sissejuhataval tasemel tegeleda erinevate moodulitega, mille hulgas on sellised valdkonnad nagu „Film ja animatsioon“, „Graafiline disain“, „Tüpograafia“ ning „Illustreerimine“. Põhiõpingute ajal toimub spetsialiseerumine ning praktilisi oskusi omandatakse oma disainiprojektidega.
Erlangeni rahvusvaheline koomiksisalong
Täienduskoolitust koomiksikunstnikele pakub Erlangeni rahvusvaheline koomiksisalong. Seminaril saab osaleda umbes 20 inimest, see toimub kord aastas ja on mõeldud mõningase töökogemusega koomiksikunstnikele. Osalejad töötavad ühise teemaga pildilugude kallal, kusjuures neid toetavad professionaalsed koomiksikunstnikud kogu maailmast, 2014. aastal näiteks Barbara Yelin ja Mawil. Seminari parimaid töid esitletakse seejärel Erlangeni salongis.
