Maalim
Mis imeloom on meedia?

Meedia ei ole ainult Facebooki infovoog, Postimehe kaaneuudis või õhtused AK uudised. Meedia ei ole puhtalt ajakirjandus, meedia on suhtlusvahend: kogu info, mida üks arusaaja inimene enda ümber näeb, loeb ja kuulab. Selles artiklis räägin rohkem endale tuttavast meedialiigist – massimeediast –, kuhu kuuluvad ajakirjad ja ajalehed ning sotsiaalmeedia portaalid.

Sõna "meedia" tuleb ladinakeelsest sõnast medium, mis tähendab "keskel olevat" eset. Esmakordselt kasutati seda tänases tähenduses 1920. aastatel. Meedia on üks inimese põhivajadustest – küll mitte vee, toidu ja õhuga võrdsel, aga siiski tähtsal kohal. Meedia pakub inimestele meelelahutust, toetust, näpunäiteid, aktuaalset ja olulist teavet. Ajalugu on näidanud, et mida raskem on olukord ühiskonnas, seda enam vajame infot.

Aga milline on see raske aeg, millal inimesel on meedia abi enim vaja? Pakun, et eriti vajab inimene meediat sõja, kriisi ja pandeemia ajal. Sõja ajal ootasid inimesed tänavatel aina uut ja uut informatsiooni, sest sellest sõltusid nende elud. Majanduskriisi ajal jälgiti, mis toimub majandusega. Pandeemia on meile näidanud, kui olulised on numbrid – nendest sõltub terve elukorraldus. Rahvas ootabki meedialt kui tähtsa info vahendajalt toetust ja juhiseid, mida edasi teha. Samas peab olema valvas, et sellist autoriteeti ära kasutama ei hakataks.

Mina olen üpriski suur meediatarbija ja pean tähtsaks, et saadud info oleks eelkõige huvitav ning kvaliteetne. Kahjuks on mul väärtusliku ning huvitava sisuga uudiseid ja artikleid üha raskem leida – vahel peab neid luubiga otsima! Ajakirjandus keskendub liiga palju kõmu-uudistele ja kiirele sõnumiedastusele ning vähem sisukatele uudistele. Et leida kogu infovoost just seda, mis mind (ja ka sind) päriselt huvitab, siis olen järgnevalt kirja pannud mõned sammud, kuidas olla pädev meediatarbija.

Samm 1: Peavool või nišš

Kas tead, kuidas meediakanalid jagunevad? Milliseid uudisteportaale sa tunned? Laias laastus võib öelda, et meediakanalid jagunevad kaheks: peavoolu- ja alternatiivmeedia. Peavoolumeedia on n-ö traditsiooniline ajakirjandus, mis sisaldab aktuaalseid, päevakajalisi, objektiivseid ja ausaid uudised.

See-eest alternatiivmeedia esindab ühiskonna vähemuse arvamusi, uudised sellistes portaalides võivad sisaldada vandenõuteooriaid, kuulujutte ja nalju, kuid ka lihtsalt sisu, mis on mõeldud kitsamale lugejaskonnale.

Eestikeelne peavoolumeedia on ERR, Postimees, Eesti Ekspress, Äripäev. Alternatiivmeedia: Uued uudised, Objektiiv, Rahvuslane. Samas on erilise suunitlusega näiteks ka feministlikku maailmavaadet peegeldav Feministeerium.

Samm 2: Sisu või kõmu

Kas sind lugejana huvitab pigem kvaliteet- või kõmuajakirjandus? Mis vahe neil on? Kuigi kvaliteet- ja kõmuajakirjandus muutuvad omavahel järjest sarnasemaks, saab siiski välja tuua mõned peamised tunnused.

Kvaliteetajakirjanduse esindajaks võib pidada tõsisemat ajalehte, mis annab üksikasjaliku ülevaate kultuurist, ühiskonnast ja ärivaldkonnast Eestis ja välismaal.

Kui otsid lugejana just kvaliteetajakirjandust, siis on kindel valik ERR (Eesti Rahvusringhääling) või Äripäev. Kuna mina ise hindan väga kvaliteetajakirjandust, kuulub minu igapäevastesse lugemisharjumustesse kindlasti ERR-i uudiste sirvimine. Et kõik vajalikud uudised kiirelt minuni jõuaksid, jälgin Facebookis lemmikuid meediaportaale ning iga uus uudis satub kohe mu uudistevoogu. Facebook ongi ajaga muutunud nii öelda infotahvliks, kust vajaliku info kiiresti kätte saab.

Kõmuajakirjandus on võrreldes kvaliteetajakirjandusega emotsionaalsem ja meelelahutuslikum, tihti on raske vahet teha faktidel ja autori arvamusel.

Kui sind huvitab pigem kõmuajakirjandus, siis tasuks pilk visata Kroonika, Naisteka ja Elu24 portaalidesse.

Samm 3: Rubriikide assortii

Kas tead, millistesse kategooriatesse uudised portaalides jagunevad?
Ühest tavalisest uudisteportaalist võib üles leida kategooriad: Eesti, Majandus, Kultuur, Menu, Ilm, Arvamus, Välismaa, Sport, Teadus. Esialgse vajaliku info saab kätte ka uudiste pealkirju sirvides, sest paljud meediaettevõtted on oma väljaanded muutnud tasulisteks. Mulle meeldib lugeda ka kultuuriteemalisi uudiseid või arvamusartikleid, kuid võiksin vahelduseks lugeda mõne uudise ka majanduse või menu valdkonnast.

Nii et kui oled põline spordiuudiste lugeja, siis proovi vahel piiluda ka teadusuudised, ja vastupidi. Kui otsid aga vaheldust murettekitavatest koroona-uudistest, siis võiksid üle vaadata viimased kultuuriuudised. Ilma võid jälgida igal juhul!

Samm 4: Kontrolli - siis usalda

Enne ükskõik millise info tõe pähe võtmist oleks mõistlik uudise õigsust kontrollida. Siin on väike õpetus, kuidas info õigsust kontrollida:

* Vaata uudise pealkirja. Kas see sisaldab palju liialdavaid ja emotsionaalseid sõnu ning hüüumärke? Siis võib see uudis olla loodud klikkide saamiseks ja erilist sisu selles pole.

* Kontrolli kanalit. Teades millised meediakanalid kuuluvad peavoolu- ja millised alternatiivmeediasse, siis oskad eeldada, milliseid uudised on oodata nt ERR-i või Uute Uudiste portaalidest.

* Kontrolli allikaid. Kui leidsid mõne huvitava artikli, kuid ei ole kindel info õigsuses, siis proovi üle vaadata, millistel allikatel artikkel põhineb. Kui leiad, et allikad pole usaldusväärsed, siis võid kahelda ka artikli õigsuses.

* Jälgi vormindust. Kui sulle hakkab artiklit lugedes silma ebakorrapärane kujundus: erinevad fondid ja värvid, siis võid ka kahelda artikli usaldusväärsuses.

* Vaata, millised on artikli fotod. Tihti kasutavad meediakanalid tähelepanu äratamiseks populaarseid fotosid (näiteks vaktsineerimisteemaliste uudiste puhul kasutati pidevalt sarnaseid pilte süstist inimese õlavarde). Kui sulle tundub, et pilt on kahtlane, või oled seda juba varem näinud, siis proovi uurida, kust need pildid pärinevad.