Meie
Mood ja loodus - päästame riidekapiga maailma!
Riiete kandmisest ei saa inimesena elades üle ega ümber. Inimkonna ajaloos on riided kandnud suurt kultuurilist väärtust, näidanud päritolu ja staatust ning andnud igale inimesele võimaluse ehtida end viisil, mis väljendab tema iseloomu ja hoiakuid.
Tänapäeval on mood saanud aga aina poliitilisemaks teemaks, sest iga kaupluses kulutatud euro kannab endas hiiglaslikku pagasit ning moemaailma üle võtnud kiirmoemudel teeb eetilise poodlemise pea võimatuks.
Hiigelkorporatsioonide hooletus ja ahnus suunavad neid aina tootmist suurendama ja nende turundusmeeskonnad teevad ületunde, et manipuleerida tarbijat üleküllusega kaasa minema. Samal ajal jõuab loodusesse aina rohkem keemilise tekstiilitöötluse reovett, heitgaase ja sünteetilise kanga jääke, mille ümbertöötlemine on liiga keeruline, et rahaliselt ära tasuda.
Kogu segaduse keskel on tavalisel tarbijal väga keeruline langetada otsuseid, mis tooksid kaasa positiivse arengu rõivaturul ning vähendaksid tööstuse survet keskkonnale. Täiuslik tarbimine on katkises süsteemis võimatu, aga mõningaid samme õiges suunas saavad teha kõik.
Riiete ostmine on muutunud sama igapäevaseks kui restoranis söömine, makstes tihti sama palju raha tänu odavaks sunnitud tootmiskuludest tulenevatele madalatele hindadele. Need odavad hinnad teeb tihti võimalikuks ainult toodete madal kvaliteet, mis tähendab kahjuks ka seda, et riided kuluvad kiiresti ja lähevad kergesti katki. Selleks, et pikendada olemasolevate riiete eluiga ja vähendada pidevat vajadust uute järele, on väga kasulik osata õmmelda, sest nii saab rebenenud rõivaid kodus parandada ja paigata.
Tarbimist vähendavad ka mitmed kogukonna käest-kätte vahetusgrupid, sarnaste mõõtudega tuttavad ja suguvõsa pärandused. Nii saab täiesti tasuta kvaliteetseid kasutatud riideid, mis oleksid muidu võinud prügimäel lõpetada. Eesmärk on viia tarbijaskonna fookus kvantiteedilt tagasi kvaliteedile ning vähendada vajadust osta pidevalt riideid juurde.
Ideaalis väldiks tarbija aga kiirmoebrände täielikult ning poodleks ainult teise ringi kauplustes. Maailmas on ringleb juba praegu nii suurel hulgal rõivaid, et nende kõigi tarbimine võtaks mitukümmend aastat. Seda isegi siis, kui uusi riideid pidevalt juurde ei toodetaks. Kasutatud riiete tarbimine pikendab samuti nende eluiga ning vähendab prügimäele jõudvate tekstiilijäätmete massi.
Tänapäeval on mood saanud aga aina poliitilisemaks teemaks, sest iga kaupluses kulutatud euro kannab endas hiiglaslikku pagasit ning moemaailma üle võtnud kiirmoemudel teeb eetilise poodlemise pea võimatuks.
Hiigelkorporatsioonide hooletus ja ahnus suunavad neid aina tootmist suurendama ja nende turundusmeeskonnad teevad ületunde, et manipuleerida tarbijat üleküllusega kaasa minema. Samal ajal jõuab loodusesse aina rohkem keemilise tekstiilitöötluse reovett, heitgaase ja sünteetilise kanga jääke, mille ümbertöötlemine on liiga keeruline, et rahaliselt ära tasuda.
Kogu segaduse keskel on tavalisel tarbijal väga keeruline langetada otsuseid, mis tooksid kaasa positiivse arengu rõivaturul ning vähendaksid tööstuse survet keskkonnale. Täiuslik tarbimine on katkises süsteemis võimatu, aga mõningaid samme õiges suunas saavad teha kõik.
Teadlikkus
Ettevõtted kasutavad tarbijaskonna teadmatust nende tööprotsessi kohta hea meelega ära. Jättes avalikustamata oma töömudeli ebaeetilised kohad, säilitavad nad oma maine ja klientuuri, olles samal ajal vabad kasutama ebainimlikke töötingimusi ja odavaid, kuid looduskahjulikke tehnoloogiaid nii palju kui soovivad. Selle vastu aitab tarbijaskonna harimine süsteemi ülesehituse kohta. Kuna riideid kannavad kõik, siis on moetööstuse tarbijaskonnaks enam-vähem kogu inimkond. Tarbija, kes on teadlik brändide tööpõhimõtetest ja kiirmoe tootmise katastroofilisest mõjust keskkonnale, saab langetada aina paremaid otsuseid omaenda riidekappi üles ehitades. Mida rohkem teemast rääkida, infot jagada ja uuringuid korraldada, seda rohkem on inimesed võimelised moetööstuse keerulisel maastikul orienteeruma ja positiivseid valikuid tegema.Tarbimine
Eeldame nüüd, et tarbijal on ülevaade kiirmoesüsteemi paljudest probleemidest ning ta soovib oma tegevusega nendesse panustamist vähendada. Kõige esimene samm, et lahendada probleemi, mille peamine alge peitub ületarbimises, on tarbimist vähendada. Ostmisega ostmisprobleemi lahendada ei saa, isegi, kui moefirmad eelistaksid vastupidist reklaamida.Riiete ostmine on muutunud sama igapäevaseks kui restoranis söömine, makstes tihti sama palju raha tänu odavaks sunnitud tootmiskuludest tulenevatele madalatele hindadele. Need odavad hinnad teeb tihti võimalikuks ainult toodete madal kvaliteet, mis tähendab kahjuks ka seda, et riided kuluvad kiiresti ja lähevad kergesti katki. Selleks, et pikendada olemasolevate riiete eluiga ja vähendada pidevat vajadust uute järele, on väga kasulik osata õmmelda, sest nii saab rebenenud rõivaid kodus parandada ja paigata.
Tarbimist vähendavad ka mitmed kogukonna käest-kätte vahetusgrupid, sarnaste mõõtudega tuttavad ja suguvõsa pärandused. Nii saab täiesti tasuta kvaliteetseid kasutatud riideid, mis oleksid muidu võinud prügimäel lõpetada. Eesmärk on viia tarbijaskonna fookus kvantiteedilt tagasi kvaliteedile ning vähendada vajadust osta pidevalt riideid juurde.
Teadlik tarbimine
Tarbimisühiskonnas oleks aga naiivne loota, et ainult riiete parandamisest ja vahetamisest piisab. Riiete ostmine on paratamatus, aga seda on võimalik teha toetades positiivset muutust kogu süsteemis. Tarbija raha on moebrändide suurim motivaator, tootmisprotsessi muutma on nad valmis vaid siis, kui see kindlustab neile kasumi. Kui tarbija survestab oma rahaga firmat langetama keskkonnasäästlikke otsuseid ning võtma vastutust tegevuse tagajärgede eest, siis on muutus kogu süsteemis tuntav ning turunõudlusele vastamine saab ettevõtete prioriteediks. Siinkohal saab aga tihti takistuseks performatiivne keskkonnasõbralikkus ehk rohepesu (greenwashing). Brändi vastuseks teadliku tarbija survele käivitatakse “rohelised” turunduskampaaniad, mis ei too endaga kaasa ainsatki tegelikku muutust paremusele, kuid enamasti sellest piisab, et meelitada heatahtlikke kliente tagasi leti ette.Ideaalis väldiks tarbija aga kiirmoebrände täielikult ning poodleks ainult teise ringi kauplustes. Maailmas on ringleb juba praegu nii suurel hulgal rõivaid, et nende kõigi tarbimine võtaks mitukümmend aastat. Seda isegi siis, kui uusi riideid pidevalt juurde ei toodetaks. Kasutatud riiete tarbimine pikendab samuti nende eluiga ning vähendab prügimäele jõudvate tekstiilijäätmete massi.