© Verlag S. Fischer, Frankfurt am Main, 2020
Raamatus „Sterben im Sommer“ võtab Zsuzsa Bánk kokku julguse rääkida surmast. Ning teeb seda tundlikult, avatult ja väga usutavalt. Jutustaja tuleb Ungarisse, et veeta viimane suvi koos isaga tolle kodus Balatoni järve ääres, saadab ja külastab teda haiglates ning pärast isa lahkumist tunneb teda ikka veel enda läheduses.
See raamat on kaotusest ja leinast, kõigist selle vormidest. See on nüansseeritud teraapia, mis aitab lähedase surmast üle saada, sellega harjuda, lähedase puudusega leppida, nii et säilib lootus, et nad on meiega.
See raamat on ka jutustus piiril kõndimise elamusest. Autor joonistab peenetundeliselt punktiirjoone elu ja surma, lapsepõlve ja tänapäeva, kahe kodu – Ungari ja Saksamaa – vahele, kahe põlvkonna ja kogemuse – ülestõusuaegsest Ungarist väljarännanute ja nende Saksamaal sündinud laste oma vahele, kellel on aga küljes kahe kodumaa märk, kahe maailma – ida ja lääne vahele.
See raamat sobib kõigile. Neil, kes on kogenud armsa inimese kaotust, aitab raamat meenutada lahkunut, temaga koos veedetud hetki, ning saada lahti valust seda uuesti kogedes. Neile, kellel seisab vältimatu alles ees, näitab raamat, et peame kaotusvalusse ja leina sukelduma, mitte selle eest põgenema, peame sellest rääkima.
See raamat on kõigile, sest tegemist on ilusa jutustusega, kollaažiga tunnetest, olekutest, piltidest, sündmustest ja mälestustest, mis on kokku seotud valu, leina ja raskemeelsuse niidiga.
Verlag S. Fischer