© Carl Hanser Verlag, Berlin, 2020
Jeziidide genotsiidi Islamiriigi poolt 2014. aastal pole saksa kirjanduses seni peaaegu üldse käsitletud. Ronya Othmanni muljetavaldava debüütromaani peategelase Leyla jaoks tähendab see elumuutvat katastroofi.
Leyla elab Saksamaal, kuid veedab kõik suvevaheajad külas, kust on pärit tema isa ja mis asub Kurdistanis, riigis, mida maakaardilt ei leia. Ühel hetkel ta sinna enam minna ei saa ja peab oma sugulaste pärast muretsema hakkama. Peaprobleem on algusest peale mäletamise, jutustamise ja mõistmise seos. See on seotud ka Leyla isaga, kellel on tohutult lugusid jeziididest ning kes jutustab tütrele kilde oma minevikust.
Leyla läheb vahepeal ülikooli õppima ja proovib räägitus ja räägitavas, vastuolulises ja mõistetamatus selgust saada. Ta jälgib poliitilisi arenguid internetis, kuid ei suuda siiski oma lauseid tihtipeale lõpuni mõelda. „Aga vaja on täislauseid, ütles Leyla endale ikka ja jälle, ilma täislauseteta ei saa sellest kellelegi rääkida.“ Romaanis paneb ühendamatuse paralleelsus Leyla argireaalsuse proovile. Lisaks käsitletakse raamatus küsimust, kas inimene on kuskilt pärit ja kas ta peab kuskile minema, kui jutustamine otsa saab.
Carl Hanser Verlag