© Residenz Verlag, Salzburg–Wien, 2020
Pandeemia ajal on meditsiin ja tehisintellekt ilmselt väga aktuaalne teema. Kui arstipraksise külastus on seotud nakatumisohuga, haarame kodus meelsasti äpi järele. Äpis võimaldab tarkvara panna haigest kehaosast tehtud foto järgi kohe diagnoosi ja soovitab ravimit.
Kuid millisel määral on tegelikult võimalik kasutada meditsiinis ravi eesmärgil tehisintellekti? Kas see võib päriselt ka koguni arste asendada? Digitaalse terviseportaali NetDoktor arsti ja kaasomanikuna teab selle raamatu autor väga täpselt, millised hirmud ja ootused kaasnevad patsientidel seoses tervishoiumaailmas toimuvate arengutega.
Tegemist on muljetavaldava perspektiiviga, mis pidevalt avardub. Toogem vaid ühe näite: harvaesineva haiguse korral on traditsiooniliste protseduuridega vähe võimalusi kiiresti sobiva ravimeetodini jõuda, sest ka kõige kogenumad arstid ei suuda ära tunda murdosagi mitmekümnest tuhandest haigusest. Tohutute andmebaasidega töötavad nutikad süsteemid oskavad aga kõiki neid haiguseid tuvastada. Nende eriline eelis on see, et need ei ole kohaga seotud ning neid saab seega põhimõtteliselt kasutada juba praegu ka kõige väiksemas maakoha arstipraksises. Sealt saavad need luua ühenduse lähima haigla andmebaasiga: Kui patsienti on vaja kiirelt opereerida, ootavad teda operatsioonisaalis ees juba valmis olevad arstid ja abilised.
Seal, kus arstid varem kompamise teel orienteeruma pidid, on tänapäeval kasutusel moodsad pildindusmeetodid, mis tuvastavad inimese organite talitluse mõne sekundiga ja ilma igasuguse valu või ebameeldivusteta. Nende meetodite abil saab haigusi varem tuvastada ning sellega paranemisvõimalusi suurendada. Diagnostika valdkonnas ei saa meditsiinitöötajad enam läbi ilma üha paremaks muutuvate tarkvarasüsteemideta.
Üle kogu maailma püüeldakse meditsiinis ravivõimaluste poole, mis on kohandatud täpselt konkreetse patsiendi individuaalsetele vajadustele. Ka ravimeetodite kasutuselevõtt, mille puhul on vaja koguda tuhandeid füsioloogilisi andmeid ja jälgida pidevalt nende muutumist, on võimalik üksnes arvutite abil. Tervislikku seisundit jälgivad nutikellad ning imepisikesed seadmed vererõhu ja veresuhkru mõõtmiseks on saanud meie argielu osaks. Tänu robootika arengule implanteeritakse tehisorganeid, mis on naturaalsetest palju võimsamad. Ning nanorobotid saab veresoonte kaudu sihtkohta saata, et nad seal haigeid rakke raviksid.
Meditsiinitehnika võib läbi teha murrangulise arengu, kuid seadmed ei muuda inimese olemasolu kunagi üleliigseks. Sest arstid pole mitte ainult need, kes terviseandmeid koguvad ja optimaalse ravi leiavad, vaid on samal ajal ka kaastundlikud ja kaasamõtlevad inimesed, ning nende julgustav mõju ise on raviprotsessi oluline osa. Tehisintellekt ei saa inimest asendada, vaid saab inimese tegevust toetada ja selle mõjusamaks muuta.
Residenz Verlag