© Passagen Verlag, Wien, 2021
Kui muud valikut pole, siis kas auto peaks sõitma otsa mängivale lapsele või rühmale pensionäridele? Isegi kui enamik autojuhte pole pidanud sellist otsust tegema ei juhiloa taotlemisel ega ka praktikas sõitmise ajal, tuleb isesõitvale autole ette näha hästi läbi mõeldud reeglid ka selliste olukordade jaoks.
Roberto Simanowski raamat on pühendatud tehisintellekti dilemmale, nagu ütleb alapealkiri. Ja autor teeb seda erilisel viisil, sest ta ei soovi välja pakkuda lahendusi, vaid avada meie mõtlemist, sest tema kui „vagabundimõtlemisega“ inimene ei soovi tähelepanu juhtida mitte „harmooniale, vaid stimuleerivale“ ning ei soovi mitte seda, et „temal oleks õigus, vaid et teda kuulataks“. Sealjuures pole 157 lehekülge pikkune essee mitte mingil juhul kaootiline vagabunditekst, vaid loogiliselt järjestatud diskussioonide jada praegu päevakorras olevate ja tulevikus üles kerkivate küsimuste üle, mida igaüks peaks tehisintellekti kohta esitama. Sealjuures pole tegemist mitte niivõrd tehnilise teostatavuse üksikasjade, vaid suurte filosoofiliste ja ühiskondlike küsimustega, mis peaksid kujundama tulevast „tugevat tehisintellekti“.
Isegi kui see arutlus viib kaugesse tulevikku, näitab tekst teekonnal sinna „surmaalgoritmist“ kui nüüdsest ja praegusest lähtekohast rääkides, et peame nende küsimustega juba täna tegelema.
Passagen Verlag