Tereza Semotamová soovitab
Dunkle Zahlen

© Matthes & Seitz Berlin „Juhuslikku jutustamist“ proovis Matthias Senkel juba oma debüütromaanis „Frühe Vögel“. Oma uues, žanriüleses romaanis, mida võib tegelikult nimetada narratiivseks poeesiaks, arendab ta seda meetodit veel edasi. Lugejad, kes loodavad sukelduda tegelaste hinge ja tuttavlikku olemusse, peavad suure tõenäosusega ärrituma. Kuid hea kirjandus peabki ärritama.

Küberneetika ja spionaaži metaromaani „Dunkle Zahlen“ kritiseeritakse selle pärast, et see on liiga „meta“. Igatahes eristub see teos täielikult enamikust praegustest saksa raamatutest. Muu hulgas ka selle poolest, et see on kirjutatud programmi GLM-3 abil ning et tegemist on pigem kataloogiga – nii mineviku (20. sajand, kuid eelkõige 1985. aasta, sest siis toimub Moskvas noorte informaatikute spartakiaad) kui ka tuleviku (aasta 2023) kohta.

Tšehhi lugejate jaoks võib kõrghetk olla lugu Brünnist pärit Tšehhi emigrandist Zdeňek Hrbáčekist, kes esineb prantslasena ja töötab Prantsuse salateenistuse heaks.