© Galiani-Berlin
Nette oskab teiste närvid tõsiselt krussi ajada! Selles on ühel meelel eelkõige tema suguvõsa. Hapra ja suuresilmsena sekkub ta meestevahelistesse jutuajamistesse, väldib iga hinna eest käsitööga tegelemist ning pühendub selle asemel sündsusetutele huvidele, nagu mineraloogia, kirjandus ja poliitika. Karen Duve räägib oma raamatus loo saksa luuletajast Annette von Droste-Hülshoffist, kellest sai tema meessoost kaasaegsete jaoks neiu terava mõistuse ja vaba suuvärgi tõttu tõeline õudusunenägu. Duve keskendub oma loos aastatele 1817 kuni 1821. Pidevalt veidi tõbine vabapreili Droste-Hülshoff rändab ühest peremõisast teise. Tal on alati kaasas pisike kirka, kirjutussulg ja silmatorkav lornjett. Sest Nette, nagu kõik teda kutsuvad, on väga lühinägelik ning peale selle on preilil oma seisusele sobimatud hobid ning arvukalt muid omadusi, mis teevad temast von Haxthausenite mõisas Bökerhofis elutseva suguvõsa silmis väheatraktiivse partiimaterjali.
Eelkõige peab teda sõnakuulmatuks, ninatargaks ja ennast täis olevaks temast täpselt viis aastat vanem onu August von Haxthausen. Olles ühtaegu kade oma sugulase lüürilise talendi peale kui ka veendunud iseenda üleolekus, kiusab ta Nettet, kes tema poole alt üles vaatab, nii nagu ei keegi teine. Tuttavatel soovitab ta noort daami esimesel võimalusel korralikult alandada, sest vaid nii saavat temast jagu. Kõik tema vaateid siiski ei jaga, eriti just onu hea sõber, vaene, kuid geniaalne luuletaja Heinrich Straube tunneb oma ajast „kiirete, liiga mehelike sammudega“ ette ruttava naise suhtes tõmmet. Tädide ja onude üha kasvavaks meelehärmiks ei piirdu asi siiski ainult Straubega. Korraga tungleb kahekümnendate keskpaigas esimest korda tõeliselt õide puhkenud noore Nette ukse taga hordide viisi austajaid. Kuigi alguses paistab, justkui saaks mitmekülgselt andekas noor daam lõpuks teenitud tähelepanu, viivad armukadedus, intriigid ja otsustamatus lõpuks pere purunemise ja maine kaotamiseni.
Karen Duve ei kirjelda oma raamatus „Fräulein Nettes kurzer Sommer“ mitte midagi muud kui Annette von Droste-Hülshoffi noorusekatastroofi. Selle mõjud mitte ainult ei vapustanud luuletajat sügavalt, vaid tõid kaasa ka tema täieliku tagasitõmbumise, nii et oma ülejäänud nooruse veetis ta üksildaselt vanematemajas. See muutis otsustavalt tema loomingut ning see tuleb välja ka Duve sulest: kriis lasi tema kirjanduslikel püüdlustel küpseda ja tõi kaasa selle, et Annette von Droste-Hülshoff pöördus rohkem muusika poole. Karen Duve kirjeldab terava huumoriga rohkeid takistusi, millega Droste sugune naine 19. sajandil võitlema pidi, vaimset kitsikust ja tolle aja tavadest tulenevaid piiranguid. Plastiliselt ja kaasakiskuvalt räägib ta ka poliitilistest ja ühiskondlikest muutustest, mis jätsid jälje kõigisse eluvaldkondadesse. Tagasipöördumine kõige saksaliku juurde, progressiivne idee saksa rahvusest, aga ka igatsus „vanade aegade“ järele, mis kasvatasid tolle epohhi kirjanduses ja moes kohati kummalisi õisi, annavad autorile piisavalt pidepunkte oma vaatluste tegemiseks. Sellega seoses on „Fräulein Nettes kurzer Sommer“ meelelahutuslik lektüür ka seetõttu, et iga paari lehe järel astub üles mõni tuntud suurvaim. Achim von Arnim, Clemens Brentano, Heinrich Hoffmann von Fallersleben käivad Bökerhofis sisse ja välja. Goethe nimi on kõigil suus ja ka üks vendadest Grimmidest on alati läheduses.
Värvikalt kirjeldatud ajaloolise tausta kohta, mille ees romaani tegevustik hargneb, tuleb märkida, et Karen Duve on kodutöö ära teinud. Autor põimib, küll veidi nähtavate traagelniitidega, oma jutu sisse olulisi sündmuseid, nagu August von Kotzebue mõrv üliõpilaskorporandi Karl Ludwig Sandi poolt ja Karlsbadi otsused. Raamatu kirjutamiseks uuris Duve läbi ajaloo- ja päevaraamatuid ning suure hulga kirjavahetust. Ainuüksi romaanile lisatud tihedas kirjas kirjanduse loetelu on 15 lehekülge pikk. Siiski kirjeldab autor sündmusi tänapäeva vaatepunktist. Kohati mõjub romaan lausa nüüdisaegsena. Liiga täiuslikud on paralleelid meie ajastu väljakutsetega ja liiga lihtne on leida Hassenpflugi märkustest, kes kurdab selle üle, et viimasel ajal „loeb ainult see, mis on teaduslikult tõestatud, matemaatiliselt võimalik või majanduslikult kasulik“, torge tänapäeva ühiskonna ja poliitika faktiväsimuse pihta.
1961 Hamburgis sündinud Karen Duve jaoks on „Fräulein Nettes kurzer Sommer“ juba kuues romaan pärast 1999. aastal ilmunud debüüti „Regenroman“. Varem on kirjanik üllatanud mitmel korral oma muutumisvõimega, sukeldunud eri žanritesse, katsetanud eri stiilidega, ajanud naerma, valgustanud ja pannud järele mõtlema. Isegi kui tema uusim teos ei kutsu tingimata sügavamõttelisteks vaatlusteks – ühe poole kitsarinnalisus on liiga ilmne ja teise poole ohvristaatus liiga silmatorkav –, on see siiski vägagi meelelahutuslik! Ilma ülepingutatult õpetlikuna mõjumata viivad ajaloolised üksikasjad, mis Duve juures palju ruumi võtavad, veel kord kõik kokku, mis ajaloo- ja kirjandustundides 19. sajandi esimese poole kohta õpitust meelest on läinud. Ja ka Droste mälestusele annab romaan panuse. Sest selles näidatakse oma eluajal varju jäänud luuletajat uues valguses. Mõnel lugejal võib seeläbi tekkida ka soov võtta veel kord kätte „Die Judenbuche“ või mõni luuletaja kõhe-tundeline luuletus.
Galiani Verlag