Võrdõiguslikkus
Millest mõtleme, kui räägime võrdsemast ühiskonnast?

Kas tänane Eesti on paik, kus kehtivad kõigile võrdsed võimalused? Kindlasti mitte. Kuid tänane Eesti on parem, kui eilne või üleeilne.

Karmen-Eliise Kiidron

Võrdsus – mida see tähendab ja taotleb? Võrdsuse idee on tagada kõigile ühiskonnaliikmetele võrdsed võimalused olenemata nende soost, rassist, vanusest, tervislikust ja majanduslikust seisundist jne. Ühiskondlik võrdsus soosib sarnast eneseteostuse võimalust nii noorele ja tervele kui ka näiteks vanemale ja erivajadusega inimesele. Või hoopis erivajadusega noorele või tervele vanemaealisele. Võrdsuse eesmärgiks on väärtustada iniviidi ning tema isikuvabadust. Samuti on võrdsuse väljenduseks näiteks võrdne palk vaatamata soole või kvaliteetne haridus ja turvaline kodutee vaatamata piirkonnale.
Argielulise võrdsuse poole püüdlemine on reaalsuses tegelikult väga lihtne ja tehtav ka ilma kultuuriteoreetiliste utoopiateta, kuid vajab selleks igal sammul kaasatud kodanikke, kes soovivad võrdsema ühiskonna poole aktiivselt püüelda.

Elukeskkonna võrdsemaks muutmise lihtsaimad näited on hea ühistranspordi- ja jalgrattainfrastruktuuri loomine, hoonetele kaldteede ehitamine, ruumikate tualettide ja lastetubade loomine nii avalikku ruumi kui ka meelelahutusasutustesse ja kaubanduskeskustesse. Sellised pealtnäha väikesed muutused tagavad parema ligipääsu nii ratastooli kasutajale kui ka lapsevankriga lapsevanemale. Võrdne avalik ruum ei sule inimest koduseinte vahele, vaid annab võimaluse pikalt planeerimata igapäevaseid toimetusi teha.

Stigmad kaovad aeglaselt

Võrdsemat elukeskkonda saab luua ka seadusandlusega. Poliitmängude keerisesse kistud kooseluseaduse eesmärk pole tegelikkuses midagi enamat kui tagada LGBTQ+ kogukonnale võrdsed sotsiaalsed garantiid. Hirmutustaktikana kasutatav kehtivate rakendusaktideta seadus tekitab hetkel vaid rohkem kahju nii sellest mõjutatud inimestele kui ka näiteks LGBTQ+ kogukonna noortele, kes tajuvad tuleviku ebavõrdsust juba enne, kui nad on jõudnud vastavasse ikka, et perekond luua.

Sotsiaalne ebavõrdsus ei pruugi tekitada ainult meelehärmi, vaid võib luua ka soodsa pinnase ärevushäirete, depressiooni ja muude vaimsete probleemide tekkeks. Vaimse tervise probleeme ümbritseb Eesti ühiskonnas tugev stigma, ning kuigi teavitustööd tehakse hoolega, kaovad eelarvamused ja väärarusaamad siiski sama aeglaselt kui vaimse tervise probleemid.

Võrdsus peitub detailides

Väärarusaamad ümbritsevad ka üldist arusaama võrdsusest. Toon näiteks ühe tuntud metafoori: eksami sooritamiseks peavad kõik loomariigi asukad puu otsa ronima. Tundub ju võrdne? Puu otsa ronimine pole üldse raske tegevus, kui sündisid ahvina, kuid kalal ja kaelkirjakul jääb eksam sooritamata. Võrdne oleks, kui igal loomal oleks võimalik sooritada eksam vastavalt oma võimetele.

Metafoor kandub hästi üle ka inimvõimeid proovile pannes: kas kõik suudaksid pingelise testi oma parimatele oskustele vastavalt 30 minutiga sooritada? Kas võrdse ajalimiidi panemine teeb eksaminandidele head või pigem ülekohut? Siinkohal saab positiivse näitena märkida, et riigieksamil saab eksaminand, kel seda vaja läheb, lisaaega taotleda. Seda selleks, et kõik eksaminandid saaksid vastavalt oma võimetele sooritada eksami parimale võimalikule tulemusele.

Võrdsus peitub pisidetailides. Kõik juba eelnevalt mainitud pisikesed muutused aitavad kaasa paljude inimeste elukvaliteedi paranemisele. Oluline on suutlikus panna ennast kellegi teise kingadesse ja mõelda, kas vastavad tingimused aitaksid mul kogeda täisväärtuslikku elu? Kui ei, pole tingimused järelikult võrdsed.

Eesti täna parem kui eile

Diskussioonis võrdsusest on oluline tähele panna, et kõigi ühiskonnaliikmete positsioon, millelt nende elu stardipaugu saab – või mida nad saavutavad –, pole kunagi võrdne. Paratamatult sünnivad lapsed nii globaalses lõunas kui ka põhjas, kus elutingimused võivad drastiliselt varieeruda. Kuid võrdsemad võimalused hariduse omandamiseks, turvaliseks liiklemiseks kodukohas, võimalus eneseteostusele on lihtsamini saavutatavad. Võrdsus peitub heas ja toetavas vaimses ja füüsilises keskkonnas, kus elatakse.

Võrdsem ja parem elukeskkond nõuab üksteisega arvestamist. Võrdsemat keskkonda ei looda ainuisikuliselt ja võimupositsioonilt, ainult oma tahtmist arvesse võttes. Võrdses ruumis jagub austust ka eri religioonidele, elufilosoofiatele, seksuaalsetele sättumustele ja tõekspidamistele. Võrdsus ei ole vaid enamiku soovide-tahtmistega toimetamine, vaid kõigiga arvestamine.

Kas tänane Eesti vabariik on paik, kus kehtivad kõigile võrdsed võimalused? Kindlasti mitte. Kuid tänane Eesti on parem kui eilne või üleeilne. Võrdsete võimalustega ühiskondliku ruumi loomine on raske ja kurnav, samuti aeganõudev protsess. Kuid raske töö viljad on alati kõige mahlasemad ja magusamad. Neid vilju peaks olema võimalus mekkida igal ühiskonna liikmel. Ja nii, et oleks võimalus maha istuda, neid vilju isukalt nautida, ja kogeda keskkonda, mis on loodud igale kodanikule võrdseid võimalusi pakkudes.