Autovabad piirkonnad Montrealis
Elurajoonid inimestele, mitte autodele

2009. aastal oli Montreali linnaosas Plateau-Mont-Royal tihe liiklus, õnnetusi juhtus peaaegu iga päev. Linnaosavanemal olid teistsugused plaanid ja märkimisväärsest vastuseisust hoolimata viis ta ellu radikaalse liikluse rahustamise kava.

Simon Van Vliet

Laurier Avenue’ ja Saint-Hubert Streeti ristmikul Montrealis on näha, kui palju Luc Ferrandez oma ametiajal Plateau-Mont-Royali linnaosavanemana seda kvartalit muutis. Praegu on see tüüpiline rahulik tänav, mille kujundamisel on kasutatud erinevaid elemente: haljastatud kõnniteelaiendust ühel tänavanurgal ja kahte sõiduteest värvi abil eristatud, aastaringselt kasutatavat rattateed. Üksnes kümme aastat varem oli siin tiheda liiklusega ristmik, kus tihti toimus õnnetusi.

2008. aastal peeti seda üheks kõige ohtlikumaks ristmikuks kogu Montrealis, sest siin oli eelneval aastal toimunud kokku 53 õnnetust. Seejuures sattusid igal aastal õnnetustesse ka koolilapsed.

Aastatel 2004—2008 kujutas nüüd professorina teadusuuringute instituudis (Institut national de recherche scientifique) töötav Marie-Soleil Cloutier Montreali terviseameti tellimusel liiklusõnnetuste statistikat kaartidel. Need kaardid näitasid sadu õnnetusi kogu linna territooriumil, muu hulgas ka paljudel ristmikel Plateau’ linnaosas, mida läbivad päevas tuhanded Montreali kesklinna suunduvad või sealt lahkuvad autod.

„Mentaliteedi muutmiseks läks vaja pikka meelt,“ räägib ta, „kuna toona ei mõistetud, et tegemist on põhimõttelise probleemiga.“ See käis nii poliitika kui linnaametnike kohta.


Luc Ferrandez oli 2009—2019 Plateau-Mont-Royali linnaosavanem. Ühe aastakümne jooksul keskendus ta oma töös rohelisemate ja ohutumate tänavate ja avalike ruumide rajamisele. | Foto (detail): © Simon Van Vliet Luc Ferrandez väidab, et tundis 2009. aastal ametisse astudes tungivat vajadust olukorda muuta. Ent eelkõige oli ta endale seadnud eesmärgi võita inimeste jaoks tagasi linnaruum, mille oli hõivanud autoliiklus.

„Autoliiklus valitses kõike, ka linnaruumi,“ meenutab ta.

Tema programm oli lihtne ja radikaalne: kvartalid pidid oma elanikele pakkuma paremat elukvaliteeti, mitte olema pelgalt kohaks, millest pendelreisijad läbi sõidavad.

Plateau’ linnaosa muutuste eestvedajana

Esimese meetmena muutis ta ühe Laurier Avenue’ kahesuunalise lõigu kümne kvartali ulatuses ühesuunaliseks. See oli esimene paljudest muutustest, mida Ferrandez liiklusohutuse parandamiseks ja läbisõitjate peateedele ümbersuunamiseks juurutas. Ümberehituse eesmärk oli liikluse rahustamine ja see pidi tagama rohkem ruumi jalgratturitele ja jalakäijatele, ent kavandati ka ökoloogiline pinnasevee ärajuhtimine ning kohad puudele, põõsastele ja haljasaladele.

Linnaosavalitsus sulges läbi parkide kulgenud teed ja muutis mitmel puhul liikluse ümbersuunamiseks sõidusuunda.
Rue St-Denis, üks Plateau’ peamistest äritänavatest, oli varem autokeskne, nelja- kuni kuuerealise transiitliiklusega tänav. Nüüdseks on kaks sõidurada kaotatud, et teha ruumi korralikele jalgrattaradadele mõlemal pool tänavat. | Foto (detail): © Simon Van Vliet „Nad tegutsesid nagu buldooserid“, sõnab Marie Plourde, Mile Endi linnaosa volikogu liige ja linna liikluskomisjoni esinaine. „Inimeste ja eelkõige kaupluseomanike igapäevane elu keerati täielikult pea peale,“ lausub ta. Plourde meenutab, et kohaliku ärimaailma ja Ferrandezi partei Projet Montréal vahel oli puhkenud „avalik sõda“, kui tema toona 2013. aasta valimisteks Ferrandezi meeskonnaga liitus.

Jean-François Rheault, jalgratturite huve esindava liidu Vélo Québec juht, mäletab veel hästi proteste, kui Ferrandez 2010. aasta kandis oma liikluse rahustamise ja transiitliikluse vähendamise meetmetega alustas.

„Plateau’d peeti teerajajaks,“ selgitab ta. „Toona ei rääkinud keegi kestlikust liikuvusest. Ei olnud integreeritud lähenemist,“ lisab ta veel ja konstateerib, et mõned suured muutused võeti ilmselgelt ette ilma pikema planeerimise või konsulteerimiseta. Tegelikult juhindus Ferrandez suunistest linnalise liikuvuse kavas, mis oli vastu võetud vahetult enne tema ametisseastumist ja mille keskmes oli muu hulgas keskkonna kvaliteedi parandamine.
Laurier Avenue’ rattateest on saanud üks populaarsemaid Montrealis. Alates 2011. aastast on üle 5,8 miljoni jalgratturi siit mööda veerenud, väidab interaktiivse loenduri abil koostatud statistika. | Foto (detail): © Simon Van Vliet Marie-Soleil Cloutier’ andmetel keskendus Ferrandez oma esimese valimiskampaania ajal eelkõige sellele aspektile. „Sisuliselt ei olnud tema valimiskampaania keskmes isegi mitte liiklusohutus, vaid eelkõige elukvaliteet kvartalites,“ meenutab ta.

Radikaalne ettevõtmine

Ajal, mil tema liikluse rahustamise programm – ja vastupanu sellele – tema esimesel ametiajal ajalehtede pealkirjades domineerisid, viis Ferrandez läbi ka puude istutamise kampaaniaid ja toetas algatusi parkide laiendamiseks, mis vajadusel tähendasid ka tänavate sulgemist. Ta ei lasknud end eksitada ja on endiselt veendunud oma lähenemise õigsuses. „Mitte kunagi ega mitte mingitel tingimustel ei saa arvestada sajaprotsendilise toetusega. See ei toimi. Realistlik eesmärk on 50%,“ annab ta nõu.

Hoolimata ulatuslikust vastuseisust ja häälekatest protestidest tema tegutsemise vastu suutis ta tagada endale teise ja kolmanda ametiaja ja suurendada kõigil valimistel oma enamust. See julgustas teda oma plaane veelgi edasi arendama: ta lasi sulgeda rohkem tänavaid ja rajada sadu haljastatud kõnniteelaiendusi ning suuremaid kõnniteid ja rattaradu.
 

Kui Projet Montréal 2017. aasta valimistel suurima erakonnana Montreali linnavolikogusse valiti, võttis Ferrandez üle keskkonna, kestliku arengu, parkide ja haljasalade ameti juhtimise. Lähtudes linnapea Valérie Plante’i pühendumisest võitlusele kliimamuutuse ja keskkonna hävitamise vastu, avaldas ta aedniku vande (Oath of the Gardener), millega lubas pidada loodust kõigest muust – ka transiitliiklusest ja parkimisprobleemidest – olulisemaks. Kaks aastat hiljem keeras ta poliitikale selja, viidates, et linnavalitsuse rahalised ja poliitilised prioriteedid ei ole kaugeltki piisavalt radikaalsed, et tulla toime ähvardava kliimakriisiga.

Iroonilisel kombel pani üks teine üleilmne kriis, mille vallandas koroonaviiruse pandeemia, linnavalitsuse ellu viima mõnda sekkuvamat meedet, millest Ferrandez võis üksnes unistada. Ning sel korral toetas isegi kohalik ärikogukond linnavalitsust aktiivselt.

Mitte mingit vana juurde tagasipöördumist Montrealis

2020. aasta juuni keskpaigast kuni septembri lõpuni sulges linn mootorsõidukitele ühe Plateau’ linnaosa peamise tänava, Avenue Mont-Royali kahekilomeetrise lõigu. „Linnavalitsuse ametnikud tegutsesid ülimalt kiiresti,“ märgib Jean-François Rheault. Vaimustunult räägib ta linnaametnike uuenduslikust, kiirest ja paindlikust tegutsemisest ning rõhutab, et planeerimisest kavandini ja projektide elluviimiseni läks vähem kui kaheksa nädalat, tavaliselt oli selliste projektide arendamisele kulunud kuid või aastaid.

Marie-Soleil Cloutier räägib sellega seoses taktikalise urbanismi (tactical urbanism) valdkonna aastatepikkuste eksperimentide kõrgpunktist. Sellega seotud „planning-by-doing“ lähenemine on Plateau’ linnaosa ühe aastakümne jooksul tunduvalt muutnud. „Nii nägid kõik, et sellised meetmed on võimalikud,“ ütleb ta.

Ühe värske aruande kohaselt olid autoliiklusele suletud tänavatel asuvate poodide käibed suuremad kui endiselt liiklusele avatud tänavate poodidel. See pani linnavalitsuse käivitama nelja miljoni dollari suurust programmi selle liiklusstrateegia jätkamiseks ja laiendamiseks 2021. aastal.
Laurier Avenue’ rattateed kasutab aastas keskmiselt peaaegu 2000 inimest päevas, kevadest sügiseni küünivad päevaste kasutajate rekordarvud üle 5000. | Foto (detail): © Simon Van Vliet Eelmisel sügisel täitis Valérie Plante’i juhitud linnavalitsus lisaks ka 2017. aasta valimislubaduse ja lõi ulatusliku rattateede võrgustiku, mis osaliselt kulgeb mööda veel üht peamist Plateau’ liiklussoont, Rue Saint-Denis’d.

Alates novembris toimunud avamisest on uut taristut kasutanud vähemalt 87 000 jalgratturit. Sellest on saanud üks populaarsemaid rattateid Montrealis. Ent ka see ümberkorraldus ei kulgenud vastuseisuta, nagu Laurier Avenue’ ümberkujundaminegi kümme aastat varem. Sellest hoolimata võib suure tõenäosusega eeldada, et Rue Saint-Denis’ ümberehitust loetakse kümne aasta pärast heaks näiteks ülemineku kohta autoliiklusele orienteeritud linnaplaneerimiselt keskkonnahoidliku liikuvuse kavale. Nii võiks Montreal olla eeskujuks teistele rohke autoliiklusega suurlinnadele. Siin on olnud näha, et hoolimata algsest vastupanust võib tulevikku suunatud arengustrateegiatele kindlaks jäämine end ära tasuda. Plourde’ on ühes asjas täiesti kindel: „Tagasiteed ei ole.“