Jätkusuutlik filmitööstus
The show must go green
Arvukad kino- ja dokumentaalfilmid käsitlevad keskkonnateemasid ja kutsuvad üles valima jätkusuutlikumat elustiili. Aga milline on olukord selle majandusharu siseselt? Kui roheline on Saksamaa filmitööstus?
Lucas Barwenczik
Hiljemalt alates Al Gore’i ja Davis Guggenheimi dokumentaalfilmi „Ebamugav tõde“ ülemaailmsest edust aastal 2006 käsitleb järjest enam mängu- ja dokumentaalfilme jätkusuutlikkuse teemat. Kassahitid nagu James Cameroni „Avatar“, mis oli veel hiljuti kõigi aegade edukaim film, ühendavad märuli ja meelelahutuse ökoloogiaga. Ka arvukad saksa filmid nagu „Zeit für Utopien“, „Die grüne Lüge“ või „Taste the Waste“ esitavad argumente jätkusuutlikuma elamis- ja töötamisviisi toetuseks. Siiski käib keskkonnasõnumit sisaldavate kinofilmidega kaasas ka vastuolu: keskkonnasõbralikuma elustiili edendamiseks loodud filme toodetakse keeruka ja suure energiatarbimisega tehnikaga. Tihti lennutatakse filmimeeskonda poolenisti ümber maakera ja tekitatakse ka suur kogus prügi. Kuidas see peaks jätkusuutlikkusega kokku sobima?
Filmitööstus reageerib
„Saksamaa filmid muutuvad rohelisemaks“, kuulutab Saksamaa valitsuse pressiteade 2020. aasta veebruaris. Kultuuriminister Monika Grütters allkirjastas koos telejaamade, filmisihtasutuste ja valdkondlike ühendustega ühisdeklaratsiooni jätkusuutlikuma filmi- ja sarjatootmise kohta. Allakirjutanud – alates ringhäälingutest ZDF ja RTL kuni Netflixi ja Skyni – võtavad endale kohustuse vähendada liigset ressursside kasutust ja muid keskkonda kahjustavaid mõjusid. Sealjuures viitavad nad aga eelkõige tulevikule, näiteks filmide toetamise seaduse eesseisvale muutmisele. Jätkusuutlikkusest võiks sellest lähtuvalt saada olulisem toetuse andmise kriteerium.
CO2-kalkulaatorid ja rohelised toetuskriteeriumid
Hamburg Schleswig-Holsteini filmi sihtasutus (Filmförderung Hamburg Schleswig-Holstein, FFHSH) annab juba 2012. aastast välja auhinda Rohelise Filmi Pass (Grüner Filmpass). See hõlmab kindlat kriteeriumite loetelu hindamise, arendamise ja tootmise kohta ning alates aprillist 2020 on pass FFHSH-lt toetuse saamise eelduseks, kui tegu on peamiselt saksa kapitaliga ja Saksamaal toodetud filmidega. Viimati sai selle krimisarja „Tatort“ osa „Die goldene Zeit“, mille filmimise käigus piirati prügi tekkimist ja loobuti elektrigeneraatoritest. Auhinnatute hulka kuuluvad ka kultussaade „Verstehen Sie Spaß“, kinofilm „Sauerkrautkoma“ ja Sky telekanali sari „8 Tage“ – kui nimetada vaid mõningaid
Ka haridusasutused tulevad kaasa: Stuttgardi meediakõrgkoolis (Hochschule der Medien Stuttgart) on võimalik saada alates 2019. aasta talvesemestrist Green Consultant sertifikaati, mis peaks andma filmiloojatele jätkusuutliku filmi- ja meediaproduktsiooni ekspertteadmised. Rohelisemalt saab muide eriti hästi filmida Müncheni lähedal asuvates Bavaria filmistuudiotes. Rõhutatult kliimasõbralikku tootmiskohta köetakse maasoojusega, elektrit annavad hüdroenergia ja oma päikesepaneelid, valgustamiseks kasutatakse säästupirne ja oluliseks peetakse jäätmete ringlussevõttu
100 korda taastuvenergia ja prügi sorteerimine
Green Shooting ümarlauaga kohtus ka minister Grütters 2020. aasta alguses. Ühises jätkusuutlikkuse algatuses teatati jätkusuutlikkuse sertifikaadi väljatöötamisest ja umbkaudu saja filmi tootmisest keskkonda säästval viisil järgmise kahe aasta jooksul – taastuvenergiaga, vähesaastavate autodega, vähemate diiselgeneraatorite ja lennureisidega, paberivabade büroode, jätkusuutliku toitlustamise, prügi sorteerimise ja energiat säästvate valgustitega.Jätkusuutlikkuse algatust esitleti seisusekohaselt Berlinale 2020 filmifestivalil. See sobis hästi, kuna roheline filmimine ja keskkonnakaitse olid festivalil juba niikuinii teemaks. Korraldati arvukaid sündmusi nagu näiteks „Green Film Production 2.0 – Beyond reusable coffee cups“ ja „The Show Must Go Green“. Aga lisaks sellele oli kõne all ka festivali enda jätkusuutlikkus. Milliseid samme peavad suurüritused astuma, et vähendada oma ökoloogilist jalajälge? Berlinale punane vaip kooti seekord taaskasutatud kalapüügivõrkudest ja muudest nailonjäätmetest ning ühekorranõusid ei tohtinud enam kasutada.
Seda ei saa veel nimetada revolutsiooniks. Filmitööstus – sarnaselt paljudele teistele tööstusharudele – reageeris uutele väljakutsetele hilinemisega. On palju eraldiseisvaid deklaratsioone ja algatusi koos erinevate meetmete loeteludega. Alles järgmised aastad näitavad, kas hetkel valitsev aktiivsus toob endaga kaasa pikaajalised ja jäävad muutused.