Tereza Semotamová soovitab
Luna Luna

Kas teil on ka tulnud mõnikord tahtmine kuulata popmuusikat ja samal ajal luuletusi lugeda? Mis oleks, kui keegi võtaks šeikeri ja segaks mõlemad kokku värskendavaks kokteiliks? Maren Kames on noor saksa luuletaja, kelle teine luulekogu „Luna Luna“ esitati Leipzigi raamatumessi auhinnale. Muide, kirjandusringkondades peetakse luuleteose esitamist aasta olulisimale raamatuauhinnale pärast aastatepikkust eiramist peaaegu poliitiliseks otsuseks.

Kriitikud liigitavad „Luna Luna“ lunaatiliseks poeesiaks. Kui te ei tea, mis see on, aitab teid sellele lainele lülitada võib-olla Annie Lennox oma lauluga „No More I Love You’s“. Luulekogu on ülistus armastusele, värsid kisendatakse öösse, räägivad kaotatud armastusest ja on kirjutatud mängulises, kerges vormis. Sellega erineb Kames suuremast osast tänapäevasest poeesiast. Ta ei kirjuta zaum’i-keeles, kuid ka ei lipitse kellegi ees. Laulutekstid segunevad lunaatilise mõtiskluse vooga, tekib loomulik vool, kus on lubatud end kaotada ja uuesti leida. Internetist võib leida ka raamatu helitausta, mis on huvitav segu ja sobib neile, kelle süda on parasjagu murtud või kes on midagi taolist üle elanud.

Secession Verlag für Literatur