Lars Felgner soovitab
Allegro Pastell

Leif Randti romaanis „Allegro Pastell“, mis nomineeriti Leipzigi 2020. aasta raamatumessil, saame olla tunnistajad kaugsuhtele, mis areneb Frankfurdi lähistelt Maintalist pärit eduka vabakutselise veebidisaineri, kolmekümnendate keskpaigas Jerome Daimleri, ning Berliinis elava 29-aastase kirjaniku Tanja Arnheim vahel, kes on tõusnud oma debüütromaaniga kultusautoriks ning otsib uue raamatuprojekti jaoks inspiratsiooni. 2018. aasta kevade ja 2019. aasta suve vahel toimuv tegevus on jagatud kolme faasi ning järgib nende armuloo muutumise protsessi.

Tänapäevane armuromaan ja samas täpselt jälgitav miljööuuring, kus Saksa keskklassi noor, enesega rahul olev linnapõlvkond on end finantsiliselt kindlustatult sisse seadnud, probleemidest mööda vaatab ning sotsiaalmeedias heaoluhetki ja mõjutusvõimalusi otsib. Paeluvat tegevustikku see raamat ei paku. Küll aga esmaklassilist ajastudiagnostikat. Autor on kahe peategelase reaalsust nii täpselt tabanud, et see on peaaegu kõhe. Tanja ja Jerome’i poolt sõnumites tihti kasutatavad omadussõnad cute ja nice näitavad hästi selle põlvkonna vaimustumisvõimet. Pigem kasutada järjekordset emotikoni, kui näidata tõelisi tundeid.

Kui keegi soovib niinimetatud milleeniumilapsi mõista, peab seda raamatut lugema. Neid, kes ise sellesse põlvkonda kuuluvad ja endasse vaadata suudavad, ehmatab pärast raamatu lugemist peeglist avanev pilt. Ning kui keegi soovib tulevikus kirjutada romaani 20. sajandi lõpus sündinud sakslaste elutunnetusest, hakatakse seda mõõtma „Allegro Pastelli“ järgi.

Verlag Kiepenheuer & Witsch