Martin Becker soovitab
Die Überwindung der Schwerkraft

Noor mees meenutab oma vanemat venda, kes aastate eest suri. Viimast ühist ööd, kui nad mööda Müncheni kõrtse käisid. Venna haual on ta käinud vaid korra, kuigi mõtleb temale pidevalt. Mälestuste lõputus kaskaadis saame osa vendade katkematult voolavatest hingetõmbepausideta vestlustest, mis on justkui pidev teadvusvoog, millesse tekitavad pause vaid tohutud õlle- ja veel suuremad napsikogused.

Heinz Helle on oma teose „Die Überwindung der Schwerkraft“ näol kirjutanud õrna, melanhoolse ja kohati naljaka romaani, millesarnast Saksa tänapäevakirjanduses ei leia. Keel, rütmitunnetus, ajavaim: meeletult originaalne kirjanduslik leinatöö, mis on lisaks sügavalt liigutav. Autoril õnnestub igatahes vaevata raskusjõust üle saada. Tema proosa on nii pagana hea, et hakkab esimesest lausest peale kandma.