Michal Hvorecký soovitab
Der Platz an der Sonne

„Asi võiks ka teisi olla,“ kirjutas Robert Musil romaani „Mann ohne Eigenschaften“ neljandas peatükis. See on kriitilise mõtlemise teetähis. Mis siis, kui paljud asjad või koguni kõik oleks teisiti läinud? Alternatiivne kirjanduslik ajaloo rääkimise viis paneb levima põnevad stsenaariumid. Kirjandusteoorias nimetatakse seda ka paraajalooks või ukrooniaks (paralleel utoopiaga). See traditsioon on vana. Juba kroonik Titus Livius mõtiskles selle üle, mis oleks võinud juhtuda, kui Aleksander Suur oleks kauem elanud ja läände roomlaste vastu pööranud. Kui maailma ajalugu oleks hakanud ühel hetkel meile teadaolevast erinevalt kulgema.
Ajaloo teistsuguseks mõtlemine on olnud alati ahvatlev, sest annab autoritele võimaluse oma ajastut radikaalselt küsimuse alla seada. Seda žanrit kujundati peamiselt ingliskeelses kirjanduses, kuid pärast 20. sajandi diktatuure mängib Saksamaa selles üha enam keskset rolli. Saksakeelse kaanoni paraadnäide on Christoph Ransmayri romaan „Morbus Kitahara“, kus Saksamaa ja Austria pärast Teist maailmasõda ja Morgenthau plaani elluviimist deindustrialiseeritakse ja agraarühiskondadeks tagasi muudetakse. Christian von Ditfurthsi raamatus „Die Mauer steht am Rhein“ ühendatakse Lääne- ja Ida-Saksamaa, kuid teistpidi: Saksamaa Liitvabariik ühineb DDR-iga ja sotsialism hakkab valitsema ka Lääne-Saksamaal. Hiljuti mõtles Christian Kracht ajaloo ümber teoses „Ich werde hier sein im Sonnenschein und im Schatten“, kus ta istutas Lenini sotsialismi Šveitsi.

Hiline kirjanduslik debütant, teoloog ja kultuuriteadlane Christian Torkler (sündinud 1971) on reisinud kogu maailmas ja eelkõige Aafrikas. Tema romaanis on Saksamaa pärast brutaalset Kolmandat maailmasõda 1978. aastal väikeriikideks lagunenud. Aafrika on rikas esimene maailm, Euroopa kolmas maailm, kus igapäevaelu juurde kuuluvad terror, nälg ja massiline vaesus. Tohutu kriisipiirkond kannatab relvastatud konfliktide tagajärgede all. Torkler tahab „kirjutades luua terveid maailmu – ja neid taas hävitada, ilma et selle eest karistada saaks.“ Tema unustamatu kangelane, südikas ja iga asja peale mihkel Josua Brenner asub rusutud Uuest Preisi Vabariigist teele lõuna poole. Ta tahab lõpuks ometi elada paremas ja turvalisemas maailmas. Autor jälgib ühiskondlikke muutusi, annab migratsiooniteemale uue näo ning seab küsimuse alla paljud põhimõttelised geopoliitilised mis-oleks-kui-küsimused. „Der Platz an der Sonne“ tegevustik toimub minevikus, mis kujutab samas oletuslikku tulevikku. Metsik, üllatav, hirmutavalt aktuaalne, äraspidine põgenemisromaan!