Deniss Hanovs soovitab
Aus Mangel an Beweisen
Selle lüürikavaliku lugemisel on tunda võõrandumist, mis võtab erinevaid vorme – uue barokse esteetika taustal on näha värsimõõdu lagunemist ja selle harvaesinevaid „ülejääke“ ning vormist endast saab ebakorrapärase vormi objekt (Kornappel, Schloyer).
Kus on moodne saksa muusa? Urbanistlik keskkond, postmodernse linnaelaniku ainus loodus, on lagunenud väikesteks üksindusteks, suurlinnavangide märkamatuteks eludeks, mida mitmed autorid oma mobiiliekraanidel otsast peale avastada püüavad. Luuletaja avastab linde, vaimustub mesilastest ja meest, mis ei ole ennast veel plastpurki peitnud (Rinck), või kohtab aasal inglit, kes kaitseb vanu inimesi imeleiva abil surma eest (Kühn).
Kõigist 180 autorist, kes antoloogias esindatud on, ei saa kirjutada. Mõelge sellele, et lüürikat ei ole võimalik lugeda nagu seletavat sõnaraamatut luuletaja hinges toimuva kohta – see juurdlus tuleks tõendite puudumise tõttu lõpetada. Antoloogiasse kogutud lüürika moodustab subjektiivse ajavaimu, mis postmodernismi väsimuses enam mitte midagi ei dekonstrueeri, sest ainult dekonstruktsioonisaadused seda ümbritsevadki – ükskõiksus, iroonia iroonia üle, killustumistasandid, mis annavad tunnistust sellest, et postmodernismi surm on kuulujutt. Postmodernism sööb iseennast ja elab vormide ja teemade absoluutsest vabadusest, kuid annab lugejatele siiski varjatud ja keerulise ülesande – kannatada välja kogu killustumine, see alles hoida ja selles osaleda. Proovige mõnikord ise võõrastest tekstidest iseennast üles leida. Seal leidub teie kohta kindlasti viiteid.
Wunderhorn Verlag
Michael Braun, Hans Thill (Hrsg.)
Aus Mangel an Beweisen. Deutsche Lyrik 2008–2018
Wunderhorn, Heidelberg, 2018
ISBN 978-3-88423-601-7
240 lk