Marta Eich soovitab
Winterbienen

Veidi teistsugune lugu mesilastest: päevikromaan „Winterbienen“ räägib loo ühest mesinikust Teise Maailmasõja viimastel kuudel. Enneaegselt pensionile saadetud ladina keele ja ajaloo õpetaja Egidius Arimond on autsaider, seelikukütt, epileptik ja põgenike abistaja. Ta elab Belgia piiri ääres Eifeli mäestikus Kallis, piirkonnas, mille pärast toimus sõja lõpus äge võitlus.

Egidius Arimond kirjutab jaanuarist 1944 kuni maini 1945 üles kõik, mis päevast päeva tema ümber toimub: kuidas ta ümberehitatud mesilastarudes juudi põgenikke üle piiri Belgiasse toimetab, mida külalistemaja räägitakse, milliseid lennukitüüpe taevas näha võib, millistesse armuafääridesse ta ennast mähib ning kuidas epilepsia teda piinab ja kalleid ravimeid nõuab. Eifeli kohal tiirutab üha rohkem liitlaste pommitajaid ning Egidius Arimond püüab pommirahe eest põgeneda. Sisemise rahu leiab ta ühest küljest siis, kui uurib 15. sajandist pärit arhivaale oma esivanema Ambrosiuse kohta, kes oli benediktiini munk ja tõi piirkonda mesilased. Teisalt toovad talle rahu mesilased, kes kujutavad sõja ohtude vastandina rahu ja kaitset.

Norbert Scheuer jätkab põneva ja targalt üles ehitatud, empaatilise ja pildiliselt jutustatud romaaniga „Winterbienen“ oma kirjanduslikku kroonikat Eifeli mäestiku Kalli piirkonnas. „Winterbienen“ on talle toonud Wilhelm Raabe auhinna, samuti pääses raamat Saksa raamatuauhinna 2019 lühikesse nimekirja.


C.H. Beck Verlag