Hamburgi kunstnik Marijpol pakub kurja satiiri: vananev ühiskond on „minevik“, nüüd on kõik vanad. Seetõttu hoitakse ainsat allesjäänud last kui jumalust ja riik teeb raukadele luksuslikke lahkumispakkumisi, s.t pakub vabasurmavõimalusi. Üht rauka valvab eremiit, mees, kes lõhub oma pea nii, et peab seda koos hoidma püksirihmaga. Kuid just tema juurde põgeneb see ülihoitud laps ja õpib seda, mis on vabadus.