Kolmekümnendate aastate keskel saabub noor sakslanna Londoni. Ta ei põgene natsionaalsotsialismi eest, kuid ta ei lase ka end mõjutada selle ideoloogiast ja armub Inglismaal noorde mustanahalisse. Oma vanaema eluloo taustal räägib Barbara Yelin isiklikust saatusest poliitiliselt plahvatuslikul ajal. Sinna juurde leiab ta pildid, mis ei rekonstrueeri mitte vaid tolleaegset ajastut, vaid pakuvad ikka ja jälle suurepäraseid panoraame vaiksest poeesiast.