Avalikud andmed Saksamaal
Rohkem läbipaistvust ja demokraatiat

Asutused avaldavad oma andmeid ilma piiranguteta, kodanikud ja programmeerijad saavad neid kasutada – see on avatud andmete põhiidee. Ka Saksamaal on teema juba mõne aasta eest hoo sisse saanud.

Kas teate, kui palju kulub Saksamaa riigieelarvest raha haridusele? Kui palju ammoniaaki tekitab üks sigala aastas? Ja millisesse linnaossa tuleks kolida, et töökohta maksimaalselt poole tunniga jõuda? Infot, mis on vajalik sellistele küsimustele vastamiseks, saab tihti avaliku halduse andmetest, näiteks geoandmetest ja statistikast. Kuid mõned ametiasutused avaldavad oma andmeid alles pärast aeganõudvat taotlusprotsessi ja tasu eest. Avatud andmed (ingl open data) ehk avaandmed ehk avalikult kättesaadavad ametlikud andmed peaksid seda olukorda muutma.

Avatud andmete idee on pärit USA-st, kus ametlike andmetega tutvumise õigusel on pikaajaline traditsioon. Aktivistid seisavad edukalt hea selle eest, avaliku halduse andmed oleksid kättesaadavad tasuta, muu hulgas kasutatakse argumendina asjaolu, et asutusi rahastatakse maksudest. Alates 2013. aastast tuleb USA-s avalikustada kogu valitsuse föderaaltasandi teave.

VAJA ON VEENMIST

Saksamaal ei ole asjad veel nii kaugel. Kuid ka siin võitlevad aktivistid, nagu Open Knowledge Foundation Deutschland alates aastast 2010 läbipaistva valitsuse ja avatud andmete eest. Nende argument on, et poliitika muutuks tänu kergesti kättesaadavatele andmetele demokraatlikumaks. Selle teemaga tegelevad föderaaltasandi ja liidumaade valitsustes väikesed üksused, mõnikord ollakse ka otsedialoogis avatud andmete entusiastidega. Kiireid edusamme nad siiski ei looda. Vaja on veenmist, eriti ametiasutustes, mis teenivad andmete müügiga, näiteks aerofotodega raha. Sügisel 2012 muutis Berliin esimese liidumaana oma andmed veebis kättesaadavaks.

Rahvusvahelisel tasandil oli teerajajaks G8 riikide poolt 2013. aastal allkirjastatud avatud andmete harta. Muu hulgas lepiti kokku, et haldusandmed tuleb avaldada võimalikult suures ulatuses. Osalevate valitsuste jaoks on sellel ka majanduslikke eeliseid. Konrad Adenaueri Fondi arvutuste kohaselt teenib Saksamaa avatud andmete projektist vähemalt 12 miljardit eurot aastas.

AVALIKE ANDMETE PROJEKTID SAKSAMAAL

Saksamaa valitsus on vahepeal avatud andmete osas nii mõndagi ära teinud. Näiteks käivitati 2013 riiklik andmeportaal Govdata.de, esialgu vaid pilootprojektina, kuid praeguseks avaldavad oma andmeid regulaarselt juba kümme liidumaad ja mõned omavalitsused (seisuga juuli 2016). Selle eest, et ametiasutused andmeid avaldama hakkaksid, kandis hoolt 2014. aasta sügisel vastu võetud „Riiklik tegevuskava G8 avatud andmete harta rakendamiseks“. Selles kohustub iga liidumaa avaldama vähemalt kaks andmekogumit.

Ka kohalikud omavalitsused ei istu käed rüpes. Moers am Niederrheini digihalduse juht Claus Arndt töötas 2013. aasta alguses koos üliõpilastega välja projekti Moersi avatud andmed. Järgnevatel aastatel korraldas Moers niinimetatud häkkimispäevi, kus andmepõhiste lahenduste kallal töötasid erinevad inimesed koos. Linna jaoks oli tähtis „astuda otsesesse kontakti kohaliku ja piirkondliku kogukonnaga,“ ütles Arndt. Moersi häkkimispäevadest on välja kasvanud regulaarne kokkusaamine „Code for Niederrhein“, mis on osa ülesaksamaalisest üritusest „Code for Germany“: paljudes riikides töötavad regulaarselt kokku saavad meeskonnad andmete praktiliste rakenduste kallal – näiteks veebilehed, kus avaldatakse avaliku sektori eelarveid või kohalike omavalitsuste otsuseid.

Avalike andmete potentsiaali suurust tõestavad veebiarendajate ja (andme)ajakirjanike projektid. „Mapnificent“ on arendaja Stefan Wehrmeyeri projekt, mis põhineb muu hulgas Berliini-Brandenburgi ühistranspordivõrgu sõiduplaanidel. Rakendus näitab näiteks Berliini kohta kaardil, millistesse sihtkohtadesse jõuab ühistranspordiga kindla aja jooksul – see aitab näiteks elukoha otsingul. Berliner Morgenposti interaktiivne toimetus avaldas suurt tähelepanu pälvinud sisserändeatlase. Selles näidatakse avalike andmete alusel, millistest linnadest inimesed Berliini on kolinud.

SAKSAMAA SOOVIB AVATUD ANDMETE VALDKONNAS EDENEDA

Paljude Euroopa riikide jaoks on avatud andmetega tegelemise tempo määranud Suurbritannia, mis on alates 2010. aastast avaldanud ulatuslikke ametlikke andmeid. Asjaolu, et Saksamaal asjad nii kiiresti ei edene, on seotud ka föderaalse süsteemiga. Liiduvalitsus ei saa liidumaadelt nõuda suurte andmekogude avaldamist, samuti ei ole liidul otsest ligipääsu kohalike omavalitsuste või liidumaade andmetele.

2016. aastat iseloomustab positiivne areng andmete avalikustamises. Saksamaa liikluse ja digitaalse infrastruktuuri ministeerium on eraldanud oma moderniseerimisfondi kaudu 100 miljonit eurot mobiilsus-, geo- ja ilmaandmetel põhinevatele äriideedele. Peale selle otsustas Saksamaa valitsus 2016. aasta aprillis liituda projektiga „Open Government Partnership Deutschland“. Selle rahvusvahelise projekti eesmärk on kohustada valitsusi avatusele ja läbipaistvusele. Siiski puudub veel seadus, mis kohustaks ametiasutusi avalikke andmeid ühtses masinloetavas vormingus ja vabadel litsentsitingimustel kättesaadavaks tegema. Sellegipoolest näeb Friedrichshafeni Zeppelini Ülikooli Open Governement Institute’i juhataja Jörn von Lucke muutustes märki murrangust, arvestades, et seni eraldati vaid piiratud hulgal finants- ja personalivahendeid: „Saksamaa poliitika ja avalik haldus peavad nägema avalikke andmeid tõhusa andmepõhise majanduspoliitika elemendina ning sellele vastavalt tegutsema.“ Lõpuks peavad avatud andmetest kasu saama nii majandus kui ka kodanikud.