Keskkonnaaktivism
Kliimastreik internetis

Alates koroonapandeemia puhkemisest on kliimaprotest suuremas osas kolinud internetti. Pilguheit keskkonnaliikumise veebimaailma.

Johannes Zeller

Kui 20. septembril 2019 tulvasid miljonid inimesed üle maailma tänavatele avaldama meelt keskkonnasõbraliku poliitika ja 1,5 kraadi eesmärgist kinnipidamise toetuseks, oli tegemist ajaloo suurima kliimaprotestiga. Ainuüksi Saksamaal osales Fridays for Future andmeil umbes 1,4 miljonit inimest üleilmsel kliimastreigil, mis Saksamaal kasutas võrgustumiseks teemaviidet #AllesFürsKlima (kõik kliima heaks). Liikumine muutus seetõttu tuntavalt tugevamaks ja Fridays for Future kutsus osalema iganädalastel üritustel. Toona ei aimanud keegi, et pandeemia tõttu ei olnud suured rahvakogunemised varsti enam võimalikud.

Teemaviited plakatitega kombineeritult

Kui koroonapandeemia algas, ei saanud kliimaprotest otsa, küll aga pidi see endale leidma uue vormi. Fridays for Future ja teised kliimaaktivistid viisid selle sinna, kus alates pandeemia algusest on toimunud suurem osa sotsiaalsest ja ühiskondlikust elust – internetti.

Loomulikult kasutasid kliimaaktivistid juba enne pandeemiat veebi organiseerimiseks ning sõnumirakendusi, grupivestlusi ja videokonverentse ühenduse pidamiseks. Koroonavastaste meetmete tõttu tuli nüüd internetti kolida ka protestimine ise. Teemaviited muutusid veelgi olulisemaks ja valitsushoonete taustal poseerimise asemel hakati protestiplakatitega üles astuma Twitteris. Sellest ajast jätkub kliimastreik võrgus kui #climatestrikeonline, ka ilma massiprotestideta tänaval. Lisaks kutsus Fridays for Future teemaviitega #Netzstreikfuersklima (võrgustreik kliima heaks) üles tegema võrgus toimuvat streiki võrguväliselt nähtavaks nende vahenditega, mis koroonaajal veel võimalikud olid: „Me toome protesti tänavalt võrku – paigutame oma plakateid nähtavalt akendele, postkastidele, töökohtadele, ukse ees olevale puule, poe sissekäiku või mujale hästi nähtavasse kohta!“ kõlas üleskutse veebilehel.

Veebikommunikatsiooni rikastav mõju 

Ent pandeemia mõjud ja koroonavastased meetmed ei ole tabanud üksnes tänavaproteste, vaid ka kliimaliikumise muid ettevõtmisi. Näiteks kliimakõndi Climate Walk nime „Wanderers of Changing Worlds“ all tuntud teadlaste ja aktivistide rühm kavatseb läbi Euroopa kõndida 12 000 km, et uurida ja dokumenteerida kliimamuutuse kohalikke mõjusid. Tulemusi tutvustatakse pärast rändnäitusel, ettekannete seerias ja dokumentaalfilmina – selline on vähemalt idee, mille jaoks meeskond oli juba ka annetusi kogunud. Ent kestvad pandeemiast tingitud piirangud on mõjutanud kliimakõnni korraldamist. Projekti keskmeks oleva matka kavandatud alguskuupäev võib igal hetkel jälle muutuda, näiteks kui vaktsineerimiskava peaks nihkesse minema. „Me tahaksime teha ka proovikõnde erinevate sihtrühmadega, muuhulgas ka õpilastega, ent koroona tõttu on planeerimine praegu väga keeruline,“ räägib Climate Walki liige Julia Plattner.

Seetõttu keskendub Climate Walki meeskond praegu sellele, mis on võimalik vaatamata pandeemiale. Praegu valmistavad nad koostöös Wieni ülikooliga ette kliimamuutust käsitlevaid avalikke veebiloenguid, milles osalevad mainekad loodus- ja sotsiaalteadlased. Kokkuvõttes suudab meeskond olukorras näha ka positiivseid külgi. Näiteks on osalejatevaheline veebisuhtlus osutunud projekti jaoks väärtuslikuks ja rikastavaks. Climate Walkil on partnereid kõikjal Euroopas ja üksteisega kohtutakse regulaarselt Zoomis, tihti üks-ühele vestlustes. „Varem oleks suurem osa suhtlusest toimunud meilitsi ega oleks tõenäoliselt olnud nii isiklik,“ võtab projekti koordinaator Eva Holzinger teema kokku. Pandeemia ajal kasvas Climate Walki võrgustik ja tugevnesid suhted, loomulikult koos väljavaatega, et kunagi on võimalik ka päriselt kokku saada.

Kasvav toetus keskkonnaprojektidele

Ka ökoloogiliste ühisrahastusplatvormide nagu EcoCrowd puhul on näha, kuidas keskkonnaaktivism võib pandeemia-aastast väljuda tugevamana. Ükskõik kas tegemist on taastava maheköögiviljakasvatusega Tüüringis, kaevu rajamisega Kalaabrias või dokumentaalteosega inimfaktorist kliimamuutuse puhul – kümneeurose miinimumsumma eest saavad aktivistid toetada ökoloogilist ja sotsiaalset jätkusuutlikkust edendavaid projekte. EcoCrowd asutati 2014. aastal Berlinis ja seda toetab Saksamaa keskkonnaamet. Selle kaudu edukalt rahastuse saanud projektid võivad tänutäheks vabatahtlikult osa kogutud rahast platvormile jätta. Kuni 2020. aasta kevadeni oli EcoCrowdi kontseptsioonis alati keskne tähtsus ka päriselulisel kontaktil: iga-aastasel üritusel vahetasid aktivistid mõtteid ja valisid aasta parimat projekti. 2020. aastal sellist kohtumist ei toimunud, aga sellele vaatamata rahastati platvormi kaudu rohkem keskkonnaprojekte kui kunagi varem