De- ja postkoloniaalsete diskursuste kaardistamine Ida-Euroopa, Kesk-Aasia ja Balti riikide kultuuris ja kodanikuühiskonnas. Teadusuuringud, võrgustiku kohtumine, publikatsioon.
Dekoloniseerimist ja postkolonialismi käsitlevaid arutelusid on kogu maailmas rohkem kui kunagi varem. Ehkki need teemad ei ole uued, andis Venemaa ründesõda Ukraina vastu „postsovetlikus“ ruumis tugeva tõuke nendega edasi tegeleda. Goethe Instituut uurib neid arutelusid piirkondlikus projektis, kaardistades olemasolevaid dekoloniseerimist ja postkolonialismi puudutavaid diskursusi kultuuris ja kodanikuühiskonnas kuue riigi näitel: Armeenia, Eesti, Moldova, Kasahstan, Kõrgõzstan ja Ukraina. Uurimistööd koostavad kohalikud eksperdid. Projekti tulemusena valmib kõiki uurimistöid sisaldav ühispublikatsioon. Uurimistöös keskendutakse seni mittekuuldud ja marginaliseeritud häältele: ajaloo feministlikud, kväärid või muud seni marginaliseeritud tõlgendused võivad olla aluseks seni prevaleerinud narratiividest hälbivale vaatele. 26.—27. oktoobril toimus ekspertide ja huviliste suhtlust edendav kohtumine Kasahstanis Almatõs.
Kavandatud jätkuprojekti raames töötatakse aastatel 2024—2025 välja uusi piiriüleseid kuraatorite ja kunstnike positsioone ning tuuakse need kokku näitusel.
Projekti algus: jaanuar 2023
Üritused
26.—27. oktoobrini 2023 toimus Kasahstani Goethe Instituudis rahvusvaheliste ekspertide, kasahhi kunstnike ning teadlaste ja huviliste võrgustiku kohtumine.
Eksperdid
Tigran Amiryan on kaasaegse maailmakirjanduse doktorikraadiga kultuuriteadlane, kirjanduskriitik, kuraator ja semiootik. 2018 asutas ta Armeenias Jerevanis vabaühenduse Cultural and Social Narratives Laboratory (CSN Lab), mille president praegu on.
Tema peamiseks uurimisvaldkonnaks on küsimus, kuidas panustavad kaasaegne kultuur, kunstiline kujutamine, eneselugu ja biograafiad individuaalse ja kollektiivse mälu narratiividesse. Teadlase ja kuraatorina tunneb Tigran Amiryan huvi erinevate teemade vastu, nagu muu hulgas vandenõudiskursused, kultuuriline ja linnaline mälu, kollektiivne mälu, rahvaarhitektuur, kultuurilised õigused, dekoloniseerimine, fotograafia ja ränne.
Lia Dostlieva on kunstnik, kultuurantropoloog ja esseist, sündinud Ukrainas Donetskis.
Tema kunsti- ja teadustegevus käsitleb dekoloniaalseid narratiive, mis tekivad mitme liigi, ohustatud rühmade nähtavuse, kollektiivsete traumade ja antropotseeni põimumisel. Ta töötab erinevate väljendusvahenditega, sealhulgas fotograafia, installatsioonid ja tekstiiliskulptuurid. Tema töid on eksponeeritud muu hulgas Ludwigi muuseumis (Budapest, Ungari), riiklikus kunstigaleriis (Vilnius, Leedu), Tbilisi fotograafia- ja multimeediamuuseumis (Thbilisi, Sakharthvelo), kaunite kunstide riiklikus muuseumis (Biškek, Kõrgõzstan) ja Läti riiklikus kunstimuuseumis (Riia, Läti). Ta on üks kunstnikest, kes esindavad Ukrainat 60. Veneetsia biennaalil. Ta on saanud mitu stipendiumit, sh Jan van Eyck Academie A-i-R (2022/23, Maastricht, Holland).
Elmira Nogoibaeva on teadlane, analüüsikeskuse „Polis Asia“ juhataja, teaduslehekülje „Эсимде“ asutaja. Tema peamised teemad on sotsiaalpoliitilised protsessid Kesk-Aasia piirkonnas, kodanikuühiskonna aktiivne edendamine ja teadus Kõrgõzstanis.
Teda huvitavad seejuures eelkõige mälukultuur ja dekoloniseerimisprotsessid, kodanikuühiskond ja mäluaktivism. 2007 asutas mõttekoja ja analüüsikeskuse „Polis Asia“.
2013 asutas aruteluplatvormi „Academy of Civic Education“. 2017 – teadus- ja aruteluplatvorm „Эсимде“ (Mäletan), fookus – ajaloo ja mäletamise mõistmine Kõrgõzstanis ja Kesk-Aasias XX—XXI sajandil. 2023 – Эсимде kooli „Breaking the Silence“ (Vaikuse katkestamine) asutamine. Keskendutakse dekoloniaalse vaatenurga edendamisele läbi teaduse ja aktivismi.
Mari Peegel on eesti ajakirjanik. 2002 lõpetas Tartu Ülikoolis semiootika ja kulturoloogia õpingud. Pikaaegne Eesti Päevalehe kultuuritoimetaja. Praegu töötab ERRi toimetuses.
Tema artikleid on avaldatud erinevates kultuuriajakirjades. Ta on kaastööd teinud Berliner Zeitungile ja Deutschlandfunk Kulturile. 2017 osales Goethe Instituudi ajakirjanikele suunatud programmis Nahaufname. Ta on üks Feministeeriumi autoritest. Alates 2021 on Goethe Instituudi veebiväljaande Samovar toimetaja, Eesti PEN-klubi juhatuse liige ning Piirideta Ajakirjanike Eesti korrespondent.
Kamila Smagulova on Kasahstani teadlane (BA politoloogias, MA riigiteadustes). Oma teadustöös tunneb huvi natsionalismi, kodanikuühiskonna, poliitilise kultuuri, Kasahstani dekoloniaalsete arutelude ja naiste kujutamise vastu kasahhi ajaloos.
Ta koordineerib ja juhib avalikke arutelusid uurimiskeskuses PaperLab Public Policy.
Central Asian Bureau for Analytical Reporting autorina on Kamila avaldanud artikleid Alash Orda intellektuaalide mõjust kaasaegsetele kasahhi noortele, Kasahstani haldusterritoriaalsetest reformidest ning Kasahstani ja Gruusia kahepoolsest koostööst. Praegu on Kamila Lane Kirklandi stipendiaat Varssavis Poolas, kus ta uurib Kasahstani ja Gruusia mälupoliitikat.
Ovidiu Ţichindeleanu, rumeenia filosoof, tõlkija ja pedagoog, käsitleb oma kirjutistes ja õpetab kriitilist ühiskonnateooriat, dekoloniaalset mõtlemist, pildi- ja heliajalugu, Ida-Euroopa ning sotsialismi ja postsotsialismi kultuurilugu. Kaitses doktorikraadi filosoofias ülikoolis Binghamton University, State University of New York (2009). Õpetab alates 2012: Decolonial Summer School, University College Roosevelt, Middelburg, ja VanAbbe Museum, Eindhoven, Holland. Aastatel 2015—2020 õpetas suvekoolis Telciu International Summer School Telciu külas Transilvaanias Rumeenias. Külalisstipendium Max Plancki sotsiaalantropoloogia instituudi jaoks Leipzigis Saksamaal (2021-2022).
Aktuaalsed näitused (2023):
„Grounding ~ Seeding“, kuraatortöö koos A. Pomarico, J. Angeli, B. Soósiga, Tranzit Bratislava, Slovakkia, 29.04—15.07.2022; näitus „Mark Verlan: Verbarium“, kuraatoritöö koos L. Dragneva ja N. Hynkhuga, Moldova Vabariigi Riiklik Kunstimuuseum, Chişinău, 25.01-8.2.2023. Viimased artiklid: „Intimate Colonization“ väljaandes: Ana Vilenica (koostaja), Lexicon of Decoloniality in Eastern Europe (2023); „The Work at Re-Orientation“, CrossBorder Talks (2022); „A Specter Is Not Haunting Europe“, väljaandes: Ciprian Mureşan, Communism Never Happened (2022).