Algoritmid
Meie koostame neid, nemad kujundavad meid

Edusammud tehnikas on paljulubavad, ent toovad endaga tihti kaasa hoopis midagi muud. Nii läks 20. sajandi alguses pesumasinaga ja tänapäeval võib nii minna tehisintellektiga.

Lorena Jaume-Palasí

20. sajandi alguses pidi pesumasin uue tehnoloogiana tegema ära suure osa naiste tööst ja lõimima naised tööturule. Pesumasin kuulutati vabastavaks tehnoloogiaks, inimese tahte väljendusena, võtta oma tulevik enda kätte ja seda kujundada. Pesumasin tekkis sügavamate sotsiaalmajanduslike muutuste tagajärjena: esmalt tegi 19. sajandil puuvill mitmes mõttes revolutsiooni tööturul – seda ka naiste jaoks. 

Uued materjalid – uued väljakutsed

Varem kõige rohkem kasutatud tekstiile – näiteks villast ja linast – tuli puhtaks kloppida. Puuvillase kanga kasutuselevõtuga rõivatööstuses tekkisid uued nõudmised ja väljakutsed seoses puhastamisega. Enamikus majapidamistes ei olnud voolavat vett. Rõivaste pesemine ei olnud ainult naiste töö. Naistel oli vaja koduabiliste või teiste pereliikmete – reeglina meeste – abi, kes lõhkusid pliidipuid ja pidid majja tassima suured pesunõud. Keskmiselt kulus majapidamises pesupesemiseks üks või kaks täistööpäeva.
Uued sotsiaalmajanduslikud arengud edendasid naiste töötamist väljaspool oma majapidamist, aga samal ajal jätkasid sotsiaalset asümmeetriat ja diskrimineerimist. Pesumasina kasutuselevõtt pidi tööaega kokku hoidma ja andma naistele rohkem aega teiste tegevuste jaoks. Lubaduste kohaselt pidi pesumasin vähendama söövitavate seepide ja ainetega kokkupuutumisest tulenevaid ohte naiste tervisele.

Tulevikuprognoosid

Samasuguseid argumente kasutatakse tänapäeval positiivsetes stsenaariumites, kus on juttu tehisintellekti mõjust töö tulevikule: algoritmid aitavat aega kokku hoida. Inimesel hakkab tänu automatiseeritud programmidele ja masinatele olema rohkem aega, et pühenduda mõtlemisele ja kõrgematele ülesannetele. Nüüdseks on olemas loendamatu hulk uuringuid töö, ühiskonna ja demokraatia tuleviku kohta selliste tehnoloogiate ajastul nagu tehisintellekt. Peamiselt keskendutakse neis prognoosides algoritmiliste süsteemide abil kokkuhoitavate töötundide arvestamisele, mis vastavalt kutseala profiilile tähendab töökohtade kaotamist.
Ka digitaalselt loodava ja levitatava teabe piiritu leviulatus, selle suurem levimiskiirus ja potentsiaalsed ühiskondlikud mõjud on hüpoteeside keskmes. Edasi spekuleeritakse, millised peavad olema programmide või masinate kõrval töötavate inimeste kutseprofiilid. Mõeldakse võimaluste ja väljakutsete üle, mida algoritmilised süsteemid oma maailma matematiseerimise ja automatiseerimisega võimaldavad. (Ajaline) tõhusus ja geograafiliste, keeleliste või füüsikaliste piiride ületamine on nii uute teenuste arendamise stiimuliteks kui ka kriitika keskmes. Algoritmilisi süsteeme käsitlevad narratiivid vahelduvad düstoopiast utoopiani. Enamasti on valede ootuste põhjuseks just nendele liialdustele keskendumine.
Pesumasin tõepoolest hoidis inimeste aega kokku. Elektri ja voolava vee kombinatsioon võimaldas pesupesemise protsessis asendada masinaga just need tegevused, mida majapidamises reeglina tegid mehed. Seega muutus pesupesemine üksnes naiste tegevuseks. Pesumasinate turustamisstrateegia viis pesupesemise tagasi eelkõige naiste koduste tööde hulka.

Pesumasin pani paika hügieenistandardid ja tõi endaga kaasa uued nõudmised

Pesumasin näitab, kui suhtelisena võib vaadelda majapidamises kulunud aja küsimust. Pesumasin ei toonud rohkem naisi tööellu ja suhtelises vaates pole isegi kindel, kui palju aja kokkuhoidu see tegelikult endaga kaasa tõi. Tagasivaates väljendas pesumasin oma disaini ja turustamisstrateegiaga ühiskondlikku ettekujutust, mis nägi naise kohta majapidamises, mitte tööturul. Pesumasin tõi endaga majapidamises kaasa kõrgemad puhtusestandardid ning uued ülesanded ja standardid majapidamistööde jaoks.
Pesumasina üldise kaubandusliku leviku puhul mängisid rolli ka sõjajärgse aja olud. Mehed tulid sõjast tagasi ja naiste massiline lõimumine ülikoolidesse ja tööturule, mis sõja ajal oli olnud märgatav, taandus vähemalt Läänes. Pesumasin tugevdas oma disaini ja standardimisotsustega tavapäraseid ühiskondlikke ettekujutusi naiste rollist.

Algoritmid: sotsiaalsete protsesside automatiseerimine

Algoritmilisi süsteeme keerukate tarkvaraprogrammide taga tuleb hinnata sarnaselt. Nendega automatiseeritakse ühiskondlikke protsesse osaliselt või täielikult. Pakkujad otsustavad eelnevalt, millised andmeformaadid ja võimalikud tegutsemisvariandid mingis protsessis võimalikud on, ja tarkvara realiseerib pärast kasutajaga suhtlemist ühe variandi. Nad matematiseerivad ühiskondlikke protsesse ja viivad need programmeerimiseks kasutatavasse koodi. Seega väljendavad nad ühiskondlikke ettekujutusi ja sisaldavad poliitilisi otsuseid. Sarnaselt pesumasina disaini puudutavate otsustega sisaldab ka algoritm palju varjatud eeldusi maailma ja vastavate teenuste kasutajate kohta. Samal ajal näitavad algoritmid meile väga tihti sotsiaalseid mehhanisme, mida oleme mõtestanud üksnes teataval määral. Need tehnoloogiad tuginevad sotsiaalsetele vajadustele ja rahuldavad neid: meie loome neid ja nemad kujundavad meid. Tehisintellekt väljendab meie kultuuri ja meie tahet kujundada tulevikku.
Kui minevik näitab meile midagi tehnoloogiate kasutuselevõtu mõjude kohta, siis seda, et need üksi ei too endaga kaasa sotsiaalmajanduslikke muutusi kui selliseid, vaid on samuti või koguni esmajoones võimu ja võimu teostamise võimaluste väljendus ja vahend. Nende arendamised on vähem juhuslikud, vaid pigem eskaleeruvate tehnoloogiate disaini ja standardite olemusliku poliitilise iseloomu väljendus.

Pilk ühiskondlikele asümmeetriatele ja traditsioonilistele piltidele, millele rajanevad seaduslikud võimalused ja piirangud ning sotsiaalmajanduslikud vajadused, on otsustava tähtsusega mõistmaks, kuidas algoritmilisi süsteeme ühiskonnas kavandatakse ja sellesse lõimitakse. Tehisintellekt on võimalus maailma matemaatika kaudu teisiti kaardistada ja mõista, sotsiaalseid protsesse automatiseerida ja seeläbi neid organisatoorselt teisiti korraldada. Aja kokkuhoid ja piiride ületamine üksi ei muuda tulevikuühiskonda. Võimalused muutusteks sõltuvad õiguslikest, sotsiaalsetest ning majanduslikest praktikatest ja nägemustest, mis kujundavad meid ühiskonnana.