Schaufenster Enkelgeneration

Natalia Semagina Khveshchuk, Luzk

Lapsepõlvest alates jutustas tema vanaema, Ida Semagina, sündinud Bender, Nataliale jutte sakslaste elust, nende tavadest ja kommetest. Vanaema rändas välja Saksamaale ja elab täna Dresdenis. Just tema pärast tahtis Natalia saksa keelt hästi õppida.
Natalia õppis Luzkis saksa ja inglise tõlget ja õpetab täna saksa keelt. "Mulle meeldib saksa keel - meloodia, kõla. Saksa keelt edasi anda teeb mulle rõõmu."
"Ma olen Ukrainas elav sakslanna. Ma armastan mõlemat maad, austan nende kultuuri, kombeid ja tavasid."

Kateryna Buyar, Lwiw

250 aastat tagasi peale tsaarinna Katharina II manifesti asustati Kateryna esivanemad Baden-Württembergist Ukrainasse ja koos teiste sakslastega moodustati Krimmis "Rosenthal"-i koloonia.
"Minu ema ja vanaisa on saksa päritolu ja nii seisab see tänini nende sünnitunnistustel. Oma loomult tunnen end rohkem sakslase kui ukrainlasena. Olen üles kasvanud teadmisega, et olen sakslanna. See on ainult aja küsimus, mil ma elan oma esivanemate maal."

Diana Warwartsewa, Mukatschewo

1918. aastani oli Transkarpaatia osa Austria-Ungari monarhiast. Alles pärast seda kuulus ta Ukrainale. Pärast monarhia langemist sai see osaks Tšehhoslovakkiast, siis Ungarist ning hiljem Nõukogude Liidust. 1991. aastal sai Transkarpaatia osaks iseseisvast Ukrainast. Seepärast räägivad paljud Mukatschewo linna ja selle ümbruse elanikud saksa ja ungari keelt.

Diana vanaema ja 2006. a. alates ka ema juhivad Mukatschewo saksa kultuuri keskust.

"Minu perekonnas ei ole mitte ainsatki päeva, mil ei räägita saksa keelt. See on minu emakeel. Ma pean end ukrainlannaks, aga saksa juurtega. Minu unistus on ühendada saksa keel ja kultuur ja edaspidi selle heaks töötada.

Lisa Kais, Ust Tschorna

Lisa Kaisi eelkäijad tulid 1775. Austriast. Ust-Chorna külas - varem Königsfeld - elavad ungari, slovakkia, rumeenia ja austria vähemused. Perekondade taasliitmise tulemusena läksid paljud külaelanikud Austriasse. Hetkel elab külas vaid kümme austria perekonda.

Volodymyr Kais, Lisa Kaisi isa, on saksa ja inglise keele õpetaja Ust-Chorna keskkoolis. Lisal on seitse nooremat õde-venda.

"Lapsepõlvest alates olen harjunud olema mitmekeelne. Saksa keel on minu teine keel, sellega seostub ülemaustria dialekt, milles suhtlevad minu isa ja vanaema. Ma pean end Austria juurtega ukrainlannaks. Identiteet on minu jaoks kuuluvus Euroopa ühendusse."

Alina und Vadym Pätkau, Kiew

Alina esivanemad asustati Katariina II kutsel Venemaale. 20. sajandi alguses rändas tema vanavanaisa oma perekonnaga Siberisse. Tänaseni on seal palju külasid, kus elavad saksa ümberasujad.

"Mina ise tunnen end saksa juurtega vene ukrainlannana. Mulle meeldib saksa keel sama palju kui ukraina või vene keel. Minu ema on ukrainlanna ja minu isa Venemaa sakslane. Ta ütleb mulle sageli: "Sa pead õppima saksa keelt." Seejuures räägib ta ise vaid veidi saksa keelt ja see ärritab mind mõnikord."

Max Weisser, Odessa

Maksym on küll õppinud masinaehitust, aga õpetab täna erakoolis saksa keelt. Talle meeldib väga töötada lastega ja neile saksa keelt õpetada.

"Mõningase otsimise järel leidsin ma, et saksa identiteet on minus kõige tugevam. See on ilmselt seotud sellega, kuidas ma mõtlen ja tunnen. Kuigi ma olen Odessas sündinud ja kasvanud, tunnen ma siiski emotsionaalset distantsi mõningate kaaskodanikega. Ma oletan, et see on see saksa osa minus."

"Minu jaoks on saksa keel eelkõige emotsionaalne keel. Ta kõlab minu jaoks sügavamalt kui vene keel. Tegelikult on see naljakas, sest minu emakeel on vene keel, aga ma kirjutan luuletusi ja laule saksa keeles. Ma laulan saksa rahvalaule. See on minu jaoks rahva tarkus ja see teeb suurt rõõmu."

Anna Awdeewa, Odessa

"Sakslaseks olemine - see on minu jaoks hoiakute ja moraali küsimus. Mis on õige ja mis vale? Ukrainas ähmastub see piir tihti. Saksa osa minus on mulle alati selle piiri kätte näidanud. Ma ei usu ka, et see on ainult kasvatusega seotud.

"Ma tunnen end etnilise sakslasena ja olen selle üle uhke. Meie perekonnas oli minu vanaisa ainuke, kes oskas saksa keelt. Ta soovis peaaegu kogu oma elu tagasi Saksamaale. Mul on praegu võimalus tema unistus täita, aga ma ei tea, kas ma seda tõepoolest ka soovin."
Top