Tegevuse vaatlus – teiste ja enda tundide jälgimine ja reflekteerimine
Praktika analüüsimise projektid oma tundide teadlikuks analüüsimiseks
Tunnivideod päris saksa keele tundidest kogu maailmast eri sihtrühmadele
Juhised teie tunni jaoks
Tegevuse vaatlus
Õpetajate võimalikult praktikalähedaseks täiendusõppeks kasutatakse DLL-is tegevuse ja õpetaja vaatluse meetodit. See tähendab, et õpetajad saavad täiendusõppe käigus nii uusi didaktikaalaseid teadmisi kui ka peavad jälgima iseenda ja teiste tunde, tuvastama tunnis uusi tegevusvõimalusi ja neid ise järele proovima. Nii saavad omandatud teoreetilised teadmised ning analüüsiv ja reflekteeriv kogemusõpe üksteist täiendada.
Foto: Goethe-Institut
Praktika analüüsimise projektid
Kõigi DLL-i moodulite käigus viivad täiendusõppes osalevad õpetajad läbi oma tunni analüüsi. Niinimetatud praktika analüüsimise projektid (PEP) võimaldavad õpetajal oma tundi küsimustiku abil vaadelda, hinnata ja vajadusel muuta.
Õpetajad saavad võimaluse elavaks kogemustevahetuseks, laiendada oma tegevusvõimalusi ning omandada uusi teadmisi eri olukordade kohta tunnis.
PEP-i läbiviimise ja esitlemise kohta saate vaadata videoid, mis salvestati Sarajevo Goethe Instituudi tundides.
DLL-i oluline osa on videod autentsetest saksa keele tundidest eri sihtrühmadele. Need dokumenteeritud tunnid ei ole mõeldud olema mudeltunnid, vaid aitavad tundi tervikkontekstis reflekteerida.
Tunnivideoid saab teemade käsitlemise ajal hõlpsalt vaadata. Need on olemas DLL-i moodulite trükiväljaannetega kaasas oleval DVD-l ning samuti saab neid QR-koodi abil vaadata mobiilseadmetes.
DLL-i täiendus- ja edasiõppe raames tutvustatakse õpetajatele järgmisi suuniseid ja metoodilis-didaktilisi põhimõtteid.
Õppurikesksus tähendab õpilase isikupära, huvide ja keeleõppevajadustega arvestamist. See tähendab muu hulgas, et kasutatakse mitmekesiseid õppematerjale ja töövorme, mis valitakse konkreetse õppurite rühma järgi, ning et õppuritele pakutakse näiteks ka erinevate ülesannete ja tegevusviiside valikut. Sealjuures eeldatakse, et see mõjutab positiivselt õppurite motivatsiooni.
Õppurite aktiveerimise lähteseisukoht on, et õppurid, kes tegelevad tunnis õpitava teemaga aktiivselt, süvenevad sellesse rohkem ja võivad seeläbi saavutada paremaid õpitulemusi. Aktiivsed õppurid osalevad tunni käigus küsimuste esitamise ja järelduste tegemisega, suhtlevad omavahel, avastavad keelestruktuure ise või püüavad reeglipärasid kirjeldada, võtavad üle korralduslikke ja õppetegevust juhtivaid ülesandeid kuni õpetamiseni välja. Aktiivsed õppurid töötavad erinevates ülesandekontekstides motiveeritumalt ja kontsentreeritumalt. Neil tekib parem teadlikkus sellest, mida nad oskavad ja kuidas keelt õpivad.
Suunatus omavahelisele suhtlusele nõuab õppuritelt ülesandepüstituse kaudu omavahel koostöö tegemist. See tähendab näiteks seda, et nad oskavad väljendada oma arvamust ja võtta seisukoha teiste arvamuse kohta ning palju muud. Ülesanded peavad olema koostatud selliselt, et õppurid peaksid üksteisega suhtlema, näiteks rollimängudes, erinevate töövormide kasutamisel või ülesannetes, mis nõuavad milleski kokku leppimist, kellegi veenmist või millestki teavitamist, mida vestluspartner veel ei tea.
Õppurite iseseisvust toetatakse selleks, et nad suudaksid teadlikult õppida ja ennast õppimise käigus kõrvalt vaadata. Erinevad otsused ja meetodid peaksid olema algusest peale suunatud olemasolevate keelte ja keeleõppekogemuste võimalikult efektiivsele kasutamisele ning samas õppuri ettevalmistamisele uute (võõr)keelte õppimiseks.
Keele kasutamine on alati seotud kultuuriliselt mõjutatud sotsiaalse kontekstiga. Seetõttu on oluline, et tund looks õpiolukordi, kus õppur saab kogeda võõrkeelse suhtluse kultuurilisi eripärasid. Selle käigus märgatakse suhtluse ühiseid jooni ja erinevusi. Parimal juhul omandavad õppurid teadmisi ja suhtlusstrateegiaid, millega päris saksakeelses keskkonnas orienteeruda.
Ülesandekesksus on seotud tegevuskesksusega. Selle põhimõtte järgi antakse õppuritele ülesandeid, mis on seotud kas nende eluga või sillutavad teed tulevastele keelelistele olukordadele. Need annavad võimaluse avastada „päris“ küsimusi ja neile võõrkeeles vastata. Uus sõnavara ja grammatikareeglid võivad sealjuures rolli mängida, kuid ei ole tähelepanu keskpunktis, nagu see on näiteks puhtalt grammatikaharjutuste puhul.
Enamasti on saksa keele õppijad õppinud juba mõnda muud võõrkeelt, mis aitab näiteks sihtkeele kindlaid struktuure kiiremini mõista ja sõnade tähendusi ära arvata. Seetõttu tähendab mitmekeelsusega arvestamine tunnis õppurite keeleõppe- ja suhtluskogemuse arvesse võtmist.
