Miks juba lasteaias saksa keelt õppida?

Eelkooliealine laps ei ole veel teadlik keeleõppija, kuid mängides omandab ta võõrkeele lihtsalt ja kiiresti. Iga lapse areng on individuaalne, kuid ühes asjas on kogu maailma keeleteadlased ja õpetajad ühel arvamusel – lapsed on koolieelses eas väikesed keelegeeniused. Iga laps on suuteline alustama esimese võõrkeele õppimisega juba lasteaias. Teise keele varane omandamine annab eelise kogu eluks ning müüti, et keeled lähevad segamini, ei maksa uskuda. Lasteaialapsed õpivad kõikide meeltega ja on väga uudishimulikud, õppimisele avatud, loomingulised. Kõik, mis on uudne, põnev, teistmoodi, paelub neid. Laps osaleb innuga talle meeldivates ning huvipakkuvates tegevustes. Varajane keeleõpe paneb aluse perfektsele hääldamisoskusele antud võõrkeeles. Võõrkeele kaudu on võimalik last edukamalt kooliks ette valmistada. Maailmas on läbi viidud uuringuid, mis näitavad, et kui esimese võõrkeelena ei õpita mitte inglise keelt, vaid mõnda muud keelt, ja inglise keelt õpitakse teise võõrkeelena, on suur tõenäosus, et õpilane räägib gümnaasiumi lõpetades kahte võõrkeelt kesktasemel. Alustades aga inglise keele õppimist esimese võõrkeelena, ei jõuta teise keele õppimisega kesktasemele.

Meie keeletundides käib kogu õppetöö mängu kaudu. Lasteaiaõpetus ei meenuta kaugeltki klassikalist koolitundi, mida me endale täiskasvanutena ette kujutame! Tunni pikkus on 25–30 minutit, sest selles vanuses lapsed ei suuda veel pikalt keskenduda. Meie õpetajad on vastava eriharidusega ja metoodilise täiendkoolituse läbinud saksa keelt valdavad inimesed. Nad on oma ala profid, kes loovad mängleva kergusega lastega väga hea kontakti. Lähtume põhimõttest, et iga laps vajab individuaalset lähenemist ja tähelepanu. Õppimine toimub ainult kuulates. Kõik algab kuulamisest. Samm-sammult, korduvalt kuulates jõuab laps ühel hetkel arusaamiseni, mõistmiseni. See on tohutu hüpe, nii nagu emakeeles, nii ka esimese võõrkeele omandamisel. Õpetaja räägib tunnis ainult saksa keeles, vaid selgituste andmisel kasutab vajadusel emakeelt. Alguses ei kasuta laps küll ise keelt aktiivselt, aga ta saab aru ja väljendab end üksikute sõnade abil. Laps ei peagi suutma saksa keeles kohe vastata, juba seegi on oluline samm, kui laps saab aru, mida õpetaja talle saksa keeles ütleb, ning oskab sellele adekvaatselt reageerida, mis sest, et eesti keeles. Laps hakkab saksa keeles vastu rääkima siis, kui on selleks valmis. Motivatsiooni säilitamiseks on tähtis, et lapsel puuduks sund, et talle jääks õppimis- ja avastamisrõõm! Lapsed on suurepärased matkijad – nad matkivad õpetajat, teisi lapsi ja isegi nukke. Õpetame ka saksa keelt matkides ja kehakeelt kasutades. Selles vanuses lastele meeldib tegutsemine korralduste järgi: Palun ava uks! Näita oma nina, silmi, juukseid! Too palun roheline pliiats! Hüppa ühel jalal! Need on ainult mõned näited rikkalikust repertuaarist. Laps õpib kõikide meeltega. Ta peab ise kõike kogema, läbi tegema. Õpetajat aitab ka käpiknukk Hans Hase ehk jänes Hans, kes aktiivselt lastega suhtleb. Laste rütmitaju on väga hea. Me kasutame palju laule, liisusalme, riime, loeme jutte ja räägime muinasjutte. Väikestele lastele meeldivad kordused, neile meeldib kuulata samu jutte palju kordi. Lapsi köidab kõik salapärane, muinasjutuline. Ühel hetkel sünnib justkui ime – seesama väike õppija hakkab järele kordama. Algul üksikuid häälikuid, hääli, salapäraseid võõraid sõnu, võlusõnu, milles räägitakse nukkudega nukunurgas, autodega sõites, olles ise jänes Hans, prints või printsess. Me mängime palju toredaid mänge. Mängud erinevate meelte arendamiseks, ühised meeskonnamängud ja ka õuemängud, kus õpitakse loodust tundma, aitavad kõik laste arengule kaasa. Teemad on tihedalt seotud laste huvide ja igapäevase eluga. Tähtsal kohal on näitvahendid: käpiknukud, erinevad mänguasjad, videod, asjad elust enesest. Oi kui põnev on laste jaoks näiteks õpetaja kotist välja tulnud kartul või porgand! Kõik see köidab laste tähelepanu ja paneb nad rõõmuga kaasa tegutsema. Uusi sõnu ja väljendeid õpime juba tuttavate asjade kaudu (pildilt tuttavate sõnade/asjade leidmine, tuttavate salmide lugemine, laulukeste laulmine) – nii kinnistuvad vanad teadmised ja nende abil õpitakse järjest juurde uusi asju.

Meie mängutundide teemad on

perekond mina ja minu (mängu)asjad riided minu sõbrad loomad, taimed; keskkond aastaajad söök/jook olen haige/terve; kehaosad tavad ja kombed: lihavõtted, mardipäev, jõulud

Mis vanuses oleks soovitatav õppimisega alustada?

Meie soovitus on, et saksa keele õppimisega võiks alustada nelja-aastaselt. Kõige nooremad õpilased on meil olnud aga 2 aasta ja kolme kuu vanune ning kolmeaastane. Saksa keele tunnis võiks käia vähemalt ühe korra nädalas, veel parem aga kui kaks korda nädalas. Tunnikirjeldus (PDF, 65 KB)

Vanematele

Vanemad on õpetajatele asendamatud, et saavutada edu varajases võõrkeeleõppes. Goethe Instituudi materjalid pakuvad ka lapsevanematele võimalusi oma lastega mänguliselt saksa keelt õppida.

Saksa keele tunnid eelkooliealistele lastele

Meie keeletundides käib kogu õppetöö mängu kaudu. Lasteaiaõpetus ei meenuta kaugeltki klassikalist koolitundi, mida me endale täiskasvanutena ette kujutame!
Tunni pikkus on 25–30 minutit, sest selles vanuses lapsed ei suuda veel pikalt keskenduda.
Meie õpetajad on vastava eriharidusega ja metoodilise täiendkoolituse läbinud saksa keelt valdavad inimesed. Nad on oma ala profid, kes loovad mängleva kergusega lastega väga hea kontakti.
Lähtume põhimõttest, et iga laps vajab individuaalset lähenemist ja tähelepanu.
Õppimine toimub ainult kuulates. Kõik algab kuulamisest. Samm-sammult, korduvalt kuulates jõuab laps ühel hetkel arusaamiseni, mõistmiseni. See on tohutu hüpe, nii nagu emakeeles, nii ka esimese võõrkeele omandamisel.
Õpetaja räägib tunnis ainult saksa keeles, vaid selgituste andmisel kasutab vajadusel emakeelt. Alguses ei kasuta laps küll ise keelt aktiivselt, aga ta saab aru ja väljendab end üksikute sõnade abil. Laps ei peagi suutma saksa keeles kohe vastata, juba seegi on oluline samm, kui laps saab aru, mida õpetaja talle saksa keeles ütleb, ning oskab sellele adekvaatselt reageerida, mis sest, et eesti keeles. Laps hakkab saksa keeles vastu rääkima siis, kui on selleks valmis.
Motivatsiooni säilitamiseks on tähtis, et lapsel puuduks sund, et talle jääks õppimis- ja avastamisrõõm!
Lapsed on suurepärased matkijad – nad matkivad õpetajat, teisi lapsi ja isegi nukke. Õpetame ka saksa keelt matkides ja kehakeelt kasutades. Selles vanuses lastele meeldib tegutsemine korralduste järgi: Palun ava uks! Näita oma nina, silmi, juukseid! Too palun roheline pliiats! Hüppa ühel jalal! Need on ainult mõned näited rikkalikust repertuaarist.
Laps õpib kõikide meeltega. Ta peab ise kõike kogema, läbi tegema. Õpetajat aitab ka käpiknukk Hans Hase ehk jänes Hans, kes aktiivselt lastega suhtleb.
Laste rütmitaju on väga hea. Me kasutame palju laule, liisusalme, riime, loeme jutte ja räägime muinasjutte. Väikestele lastele meeldivad kordused, neile meeldib kuulata samu jutte palju kordi. Lapsi köidab kõik salapärane, muinasjutuline. Ühel hetkel sünnib justkui ime – seesama väike õppija hakkab järele kordama. Algul üksikuid häälikuid, hääli, salapäraseid võõraid sõnu, võlusõnu, milles räägitakse nukkudega nukunurgas, autodega sõites, olles ise jänes Hans, prints või printsess.
Me mängime palju toredaid mänge. Mängud erinevate meelte arendamiseks, ühised meeskonnamängud ja ka õuemängud, kus õpitakse loodust tundma, aitavad kõik laste arengule kaasa.
Teemad on tihedalt seotud laste huvide ja igapäevase eluga. Tähtsal kohal on näitvahendid: käpiknukud, erinevad mänguasjad, videod, asjad elust enesest. Oi kui põnev on laste jaoks näiteks õpetaja kotist välja tulnud kartul või porgand! Kõik see köidab laste tähelepanu ja paneb nad rõõmuga kaasa tegutsema.
Uusi sõnu ja väljendeid õpime juba tuttavate asjade kaudu (pildilt tuttavate sõnade/asjade leidmine, tuttavate salmide lugemine, laulukeste laulmine) – nii kinnistuvad vanad teadmised ja nende abil õpitakse järjest juurde uusi asju.

Nürnbergi soovitused varajaseks võõrkeeleõppeks

1996. aastal Goethe Instituudi kirjastuses ilmunud Nürnbergi soovitused varajaseks võõrkeeleõppeks on loodud 22 erinevast riigist pärinevate ekspertide koostöös. Selle eesmärgiks on luua varajasele võõrkeeleõppele õppekava alusdokument.

"Nürnbergi soovitused varajaseks võõrkeeleõppeks" kirjeldab varajase võõrkeeleõppe kompleksseid eeltingimusi kaasaegsest vaatevinklist, näidates nelja- kuni kümneaastase õppiva lapse võimeid ja vajadusi. Seejuures ei vaadelda varajast algust mitte teatud haridussüsteemi ega ka intsitutsiooni vaatenurgast, vaid võimalikult üldisest perspektiivist.

Antud väljaanne on mõeldud kõigile, kes tegelevad varajase võõrkeeleõppega: antud valdkonnas otsustusõigust omajatele, koolijuhtidele, koolitajatele, praegustele ja tulevastele kooli- ja lasteaiaõpetajatele ning tudengitele. Ent see hõlmab ka lapsevanemaid ja teisi inimesi lapse lähikonnast, kes osalevad lapse haridusprotsessis pigem kaudselt, kuid mõjutavad oluliselt tema arengut.

Nürnbergi soovitused varajaseks võõrkeeleõppeks

Vanematele

Saksa keele tunnid eelkooliealistele lastele

Miks juba lasteaias saksa keelt õppida?

Kuidas me õpetame?

Meie mängutundide teemad on

​Mis vanuses oleks soovitatav õppimisega alustada?

Nürnbergi soovitused varajaseks võõrkeeleõppeks