Kunst
Teemantkilpkonn: äge oleks lennata bändiga kosmosesse

Kunstipärane pilt © repro

Eesti psühhedeelse indie' ja unenäolise popi pärusmaadele on lisandunud trio nimega Teemantkilpkonn. Identiteeti salapärasena hoidev uustulnuk on tänaseks avaldanud debüütalbumi "Monoliit".

Sandra Leušina

Internetiavarustest bändi kohta veel infot eriti ei liigu, kuid kollektiiv on oma tutvustusse lisanud vimkaga kirjelduse: “Teemankilpkonna looming kõlab nagu Andy Warhol ja Silver Apples oleks läinud Suure Prantsuse revolutsiooni hakul Maldiividele kajakimatkale, ning annab edasi subliimsemaid ja dramaatilisemaid võnkeid.” 

Intrigeeriva kirjelduse ja uue saundi valguses seadsin ritta “saame tuttavaks” küsimused, et asja veidi lähemalt uurida. 

Niisiis, kes on Teemantkilpkonn?
Oleme kolm inimest, kes naudivad muusika tegemist ja läbi selle igapäevaeluga paralleelselt jooksva eksistentsiaalse elu-ilu üle oma mõtete väljendamist. Kui räägime rollidest, siis kuulates Teemantkilpkonna muusikat joonistub bändi mõttes kolm rolli üsna selgelt välja - vokaal, sündid, trummid. Loomeprotsessi mõttes on rollid võrdsed.

Kuidas Teemantkilpkonn sündis?
Sündis ühe veidra aasta pimeduses. Olid pimedad talvekuud, kus olime
justkui lukustatud enda tubadesse ja kellelgi polnud aimu, mis ajas me nüüd omadega oleme... Ja lihtsalt tegime muusikat.

Millest selline nimi ühele muusikalisele kollektiivile?
Bändi nimi on inspireeritud ühest meie arvates tõeliselt heast vanast multifilmist. Kes teab, see teab…

 

Olete öelnud, et olete uustulnukana üritamas kindlustada oma positsiooni eesti undergroundi ja psühhedeelse dream popi skeenedes. Kas see on keeruline ülesanne?
Eesti muusika skeene on väga viljakas oma mitmekesisuses. Väga palju erinevaid ja põnevaid projekte eri stiilides on sündimas ja juhtumas kogu aeg. Enamus inimesi ei ole koheselt mingite uustulnukate suurimad fännid. Võimalik, et paljudele ei ole me ka nii-öelda oma positsiooni kinnitanud, mida iganes see ka kellegi jaoks tähendab. Me lihtsalt jagame oma kraami rahvaga ja uuristame enda jaoks mingit oma kohta. Kuhu me end välja kaevame? Ei tea.

Kui olete kanna kinnitanud ja kohad ära uuristanud, siis mis edasi?
Eesmärk on lihtsalt teha muusikat, nii palju ja nii kaua, kui universum meile ideid jagab. Meil on suured plaanid. Vähemalt oma väikestes peades!

Kes on teile eeskujuks, kui mõelda nii Eesti-keskselt kui ka laiemalt?
Eeskujude peale oleme mõelnud tavaliselt alles peale loomisprotsessi. Näiteks selliselt, et arutame, kuhu see nüüd jõudis omadega ja mida see justkui meenutab. Üldiselt jõuame ringiga selle muusikani, mida me ise kuulame ja naudime. Meeldib kodumaine punk ja näiteks Sõpruse Puiestee. Välismaalt näiteks Beach House ja vist kõikide indie bändide vaikimisi lemmik Tame Impala. Kas me nüüd oleme kõik need nimetatud kooslused kokku seganud... Ei oska öelda. Las targemad otsustavad.

Kui oma muusikat loote, kas mõtlete kuulajale ka ja ehk strateegitsete kuidagi teadlikult?
Miks teha midagi, mida ise ei naudi? Me teeme muusikat eelkõige iseendale. Ja kui keegi teine haakub sellega, on ülimalt vägev. Tundub, et see on ka juhtunud - on inimesi, kes on meid avastanud ja naudivad. Koos meiega.

Kuidas oma saundi iseloomustate?
Me pigem proovime üldse mitte enda saundi niimoodi üldistades iseloomustada. Usume või äkki isegi kardame, et seda tehes võib iseennast kuskile kasti kinni lukustada. Meie muusika räägib väga paljudest erinevatest tundmustest ja emotsioonidest, vastavalt sellele ka tekib saund.

Jõudsite hiljuti oma esimese kauamängivani. Kuidas LP protsessi kirjeldaksite?
"Monoliidi" loomine jõudis meie ühisteadvusesse 2020. aasta lõpus ja 2021. aasta esimeses pooles. Kõik kolm olime läbimas uusi ja lõplikke eluetappe - igaühel omad deemonid, kellega võidelda, kuid “Monoliidist” sai meile ühendav tootem, mis meid taaskord alatasa kokku tõi, et omavahel taipamisi jagada.

Kas olete rohkem live'i- või stuudiobänd?
Mõlemat. Live'i plaanid on, aga meeldib väga ka stuudios aega veeta ja salvestada. Naudime täiega intensiivset loomeprotsessi. Ei saaks vist öelda, et üks või teine.

Millest Teemantkilpkonna laulud peamiselt räägivad?
Kosmilistest jõudude ja igapäeva elu maiste küsimuste omavahelist põimumisest. Kui lühidalt kokku võtta. Me usume seostesse.

 


Mis teile muusika loomise juures väga meeldib?
Meeldib vabadus, intensiivsus ja mingi imetabasus. See, kuidas muusika võtab ise juhtimise üle. Võtab elu üle ja joonistab mingi täiesti oma pildi. Kui hakkad oma muusikat looma, siis jõuad kuskile. Alguses ei tea kuhu. Ja mingil hetkel avastad, et sul justkui ei olnudki väga endal sõnaõigust... Musa lõi ennast ise. Jah, selline tundmus on vist kõige nauditavam. Just selle bändi mussi loomise juures.

Mis kohe üldse ei meeldi?
Meile ei meeldi turvalised valikud ja usume, et kõik ei pea muusikas olema ilus ja puhas. Sest maailm ongi ju päris sassis koht.

Milline on teie muusikaline taust, kui teha üks ajalooring?
Meil on muusikaliselt kolm täiesti erinevat tausta. Põhimõtteliselt kui suudad ette kujutada, milline võiks mõne muusikat tegevat inimese taust olla, siis võimalik, et kolme peale täidame suure osa sellest spektrist ära. Ja see ongi äge selle asja juures.

Kes olete selle projekti kõrval? Eraeluliselt ja nii.
Oleme inimesed, kellele lihtsalt väga meeldib musa ja kunst kui selline tervikuna. Samuti ei taha me kukkuda sellesse auku, et hakkame end liiga tõsiselt võtma. Esmajärjekorras oleme sõbrad, siis alles bändikaaslased. Meil on palju erinevaid hobisid. Meid inspireerivad filmid, raamatud, loodus, huumor, ilm, valgus, pimedus, muusika ja elu. Ja koerad meeldivad väga. Vähemalt üks meist loodab tulevikus võtta endale kümme koera. Või siis vähemalt kolme peale võiks olla kümme koera küll.

5-10 aasta pärast olete…?
Kirjutame albumeid, anname live'-e ja käime saunas. Ja mis kõige olulisem - loodetavasti oleme rõõmsad. Kosmosesse oleks tegelikult päris äge lennata...

 

Soovitame sulle

API-Error