Maailm
Feminism: kas ikkagi vaenulikkus meeste suhtes või võitlus naiste õiguste eest?
21. sajandil elades on ilmselt igaüks meist korduvalt kuulnud ladina päritolu sõna „feminism“. Milline on aga selle liikumise täpne sõnum? Mida see endast kujutab? Miks on see olemas ning mida me sellest saame?
Alustame sellest, et harutame lahti feminismi mõiste. Feminism on ideoloogia, mis on suunatud naiste poliitiliste, majanduslike, isiklike ja sotsiaalsete õiguste võrdsustamisele meeste õigustega. Lihtsamalt öeldes tähendab feminism võitlust naiste diskrimineerimise vastu ühiskonnas. Seda sõna hakati kasutama juba 19. sajandil naistele omaste tunnuste kirjeldamiseks. Ühelt poolt võib tunduda, et see on küllaltki julge ja ootamatu samm, võttes arvesse kõiki neid sündmusi, mida naised on pidanud aegade algusest läbi elama. Sellele vaatamata on liikumine juba alates feministlike ühenduste tegevuse algusest saanud teravat kriitikat seoses oma vaadete, põhimõtete ja tegudega. Feministlikus liikumises kasutatakse karjuvaid loosungeid protestidel, luuakse erinevaid klubisid ja kampaaniaid ning korraldatakse avalikke aktsioone. Liikumisse suhtuvad tihti negatiivselt väga erinevad ühiskonnagrupid: kriitikuid leidub nii noorte kui ka eakate seas, eri rahvuste ja isegi sugude lõikes. Sellise suhtumise põhjusena tuuakse välja feministide eelarvamusi ja vaenulikkust meeste suhtes, mille tulemusel tekivad erinevad müüdid – see tähendab, et ei mõisteta õigesti selle ideoloogia sisu, selle tekkimise põhjusi ja eesmärki.
Allpool toon välja kõige levinumad eksiarvamused feminismist ning ka tõe, mis need halastamatult ümber lükkab.
Feministlike ühendustega liituvad vaid naised.
Iga inimene, kes toetab liikumise mõtteviisi, maailmavaadet ja tõekspidamisi, võib saada selle liikmeks ilma mingisuguste tingimusteta. See on sama, kui ühineda tantsutrenniga või avastada endale maleklubi.
Feministid vihkavad mehi.
Võitlus naiste õiguste eest ei põhine meeste õiguste ja võimaluste alandamisel või kaotamisel. Vastupidi – liikumise eesmärk on saavutada sooline võrdõiguslikkus ning võimaluste võrdsus kõikidele ühiskonnaliikmetele.
Feministid on vaimult nõrgad naised, kes on solvunud nende meeste peale, keda nad on oma teel kohanud.
Feministid on ühed tahtejõulisemad, julgemad ja osavõtlikumad inimesed maailmas. Nad on tänapäeva ühiskonna valgus ja arengumootor. Sellepärast ongi üks liikumise kuulsamaid tunnuslauseid „Tulevik on naiste päralt“.
Tänapäeval ei ole feminism enam aktuaalne.
On tõsi, et mitmetuhande aastaga, mis on küllaltki pikk aeg, on naiste õigused hakanud märgatavalt edenema. Sellegipoolest ei ole suudetud kunagistest tavadest täielikult loobuda. Naiste õigusi rikutakse, neid pisendatakse ja diskrimineeritakse tänase päevani.
Feminism tähendab lastevaba elu ja loobumist täisväärtuslikust perekonnast.
Tihtipeale võrdsustatakse feministlikku eluviisi pere loomisest loobumisega, laste sünnitamisest pole juttugi. Inimesed kipuvad unustama, et feministist naine võitleb vabaduse eest oma keha üle otsustada ning võimaluse eest ehitada elu oma soovide, mitte aga ettemääratud plaani järgi. Jutt on isiklikust valikuvabadusest, mitte aga piirangutest ja arvamustest, mida ühiskond peale surub.
Feminism nagu ka iga teine liikumine ei saanud muusikat ja kunsti puutumata jätta. Veel kaugete 1960. aastate algusest hakkas emantsipeerumise idee maailma muusikamaastikku raputama ning seda mõjutama. Paljud popmuusika ikoonid, nagu Dolly Parton, Whitney Houston, Madonna ja paljud teised, on seda suunda viljelenud ning saavutanud oma loominguga suurt edu. „Ma ei kuulu sulle, ma ei ole üks sinu mänguasjadest“ – nii kõlavad Lesley Gore’i feministliku sõnumiga laulu esimesed read.
Teisi kunstivaldkondi on feminism ilmselt mõjutanud veelgi enam. Tänapäeval on isegi eraldi feministliku kunsti suund, mis võimaldab kunstnikul toetada ideoloogiat ning levitada seda kontseptsiooni eri kunstivormidega. Seda tegi näiteks Valie Export, kelle performance mehega keti otsas äratas ühiskonnas suurt tähelepanu.
Feminism ei tekkinud juhuslikult ning selle eksisteerimine tänapäeval näitab, et see on vajalik, oluline ja väärtuslik nagu iga teine liikumine. See on väike valguse ja toetuse kiir kõigile naistele, kes puutuvad kahjuks endiselt kokku ebaõiglase suhtumisega ning ei suuda end tihti kuuldavaks teha.
Feminism tähendab kaitset, lootust õiguste, võimaluste ja väärtuste säilitamisele ning mis kõige olulisem – naiste vabadust. Imetlegem neid vapraid naisi igapäevaselt.
Allpool toon välja kõige levinumad eksiarvamused feminismist ning ka tõe, mis need halastamatult ümber lükkab.
Feministlike ühendustega liituvad vaid naised.
Iga inimene, kes toetab liikumise mõtteviisi, maailmavaadet ja tõekspidamisi, võib saada selle liikmeks ilma mingisuguste tingimusteta. See on sama, kui ühineda tantsutrenniga või avastada endale maleklubi.
Feministid vihkavad mehi.
Võitlus naiste õiguste eest ei põhine meeste õiguste ja võimaluste alandamisel või kaotamisel. Vastupidi – liikumise eesmärk on saavutada sooline võrdõiguslikkus ning võimaluste võrdsus kõikidele ühiskonnaliikmetele.
Feministid on vaimult nõrgad naised, kes on solvunud nende meeste peale, keda nad on oma teel kohanud.
Feministid on ühed tahtejõulisemad, julgemad ja osavõtlikumad inimesed maailmas. Nad on tänapäeva ühiskonna valgus ja arengumootor. Sellepärast ongi üks liikumise kuulsamaid tunnuslauseid „Tulevik on naiste päralt“.
Tänapäeval ei ole feminism enam aktuaalne.
On tõsi, et mitmetuhande aastaga, mis on küllaltki pikk aeg, on naiste õigused hakanud märgatavalt edenema. Sellegipoolest ei ole suudetud kunagistest tavadest täielikult loobuda. Naiste õigusi rikutakse, neid pisendatakse ja diskrimineeritakse tänase päevani.
Feminism tähendab lastevaba elu ja loobumist täisväärtuslikust perekonnast.
Tihtipeale võrdsustatakse feministlikku eluviisi pere loomisest loobumisega, laste sünnitamisest pole juttugi. Inimesed kipuvad unustama, et feministist naine võitleb vabaduse eest oma keha üle otsustada ning võimaluse eest ehitada elu oma soovide, mitte aga ettemääratud plaani järgi. Jutt on isiklikust valikuvabadusest, mitte aga piirangutest ja arvamustest, mida ühiskond peale surub.
Feminism nagu ka iga teine liikumine ei saanud muusikat ja kunsti puutumata jätta. Veel kaugete 1960. aastate algusest hakkas emantsipeerumise idee maailma muusikamaastikku raputama ning seda mõjutama. Paljud popmuusika ikoonid, nagu Dolly Parton, Whitney Houston, Madonna ja paljud teised, on seda suunda viljelenud ning saavutanud oma loominguga suurt edu. „Ma ei kuulu sulle, ma ei ole üks sinu mänguasjadest“ – nii kõlavad Lesley Gore’i feministliku sõnumiga laulu esimesed read.
Teisi kunstivaldkondi on feminism ilmselt mõjutanud veelgi enam. Tänapäeval on isegi eraldi feministliku kunsti suund, mis võimaldab kunstnikul toetada ideoloogiat ning levitada seda kontseptsiooni eri kunstivormidega. Seda tegi näiteks Valie Export, kelle performance mehega keti otsas äratas ühiskonnas suurt tähelepanu.
Feminism ei tekkinud juhuslikult ning selle eksisteerimine tänapäeval näitab, et see on vajalik, oluline ja väärtuslik nagu iga teine liikumine. See on väike valguse ja toetuse kiir kõigile naistele, kes puutuvad kahjuks endiselt kokku ebaõiglase suhtumisega ning ei suuda end tihti kuuldavaks teha.
Feminism tähendab kaitset, lootust õiguste, võimaluste ja väärtuste säilitamisele ning mis kõige olulisem – naiste vabadust. Imetlegem neid vapraid naisi igapäevaselt.