© Carl Hanser Verlag
1913. aastal istub kogenud arheoloog Robert Koldewey oma töötoas, kust avaneb vaade Babüloni väljakaevamistele. Aeg surub peale, sest Saksamaal on Esimese Maailmasõja eelõhtu ning riik ei võistle seetõttu Euroopa teiste suurjõududega, kes on samuti huvitatud antiikaja väljakaevamisest idamaades, mitte ainult poliitilise ja majandusliku, vaid ka kultuurilise ülemvõimu pärast Euroopas. Meditsiiniõpikute abil ise diagnoositud pimesoolepõletik toob aga kaasa selle, et Koldewey ei saa ennast liigutada. Esimeses, pigem staatilises osas rekonstrueerib ta mõttes Babüloni linna ning mõtiskleb mineviku, oleviku ja tuleviku, religiooni ja majanduse üle. Teises osas külastab Koldewey pärast paljusid aastaid Berliini, et käia keisri audientsil, kes suure idamaade huvilisena soovib saada ülevaadet keerulise arheoloogilise projekti seisust. Peategelane võrdleb siin oma mõtetes kunagi väga elavat, aastatuhandete eest kadunud piiblilinna ja närvilist, tohutul kiirusel kasvavat Berliini.
Kenah Cusanit esitleb oma debüütromaanis eri tekstiliikidest mosaiiki, luues nii keeleliselt kui ka sisuliselt kunstilise kultuurikajastuse. Läbiv esseistlik vorm nõuab suuremat keskendumist, kuid tasub selle eest rohkete huvitavate mõttekäikudega.
Carl Hanser Verlag