Mis läheb inimestele Euroopas korda? Mida nad Euroopa Liidult ootavad? Mis probleeme näevad? Mis on Eesti koht Euroopas? Lugege artikleid, kuulake, mida noored inimesed Euroopast arvavad ja avastage, millest inimesed Eestis ja väljaspool huvituvad.
Heimat (sks k kodumaa) pole ilmselt mitte lihtsalt saksakeelne sõna, vaid väga saksapärane sõna. See on koht, kust ma tulen. Mõnikord. See võib olla ka koht, kus on minu kodu, kus ma ennast kodus tunnen. See mõiste seostub tihtipeale turvalisuse, usalduse, lõhnade, toidu, inimeste, (lapsepõlve)mälestustega.
Paljud sakslased ütleksid ka, et Heimat võib olla midagi abstraktset, nagu kunst või kirjandus. Või keel. Heimat on tunne, midagi isiklikku, sellel pole midagi pistmist marsimuusikakõlalise isamaaga. Või on Heimat midagi kollektiivset, sest miks muidu on Saksamaal hiljuti loodud Heimat-ministeeriumid? Ja kas see peab paika, et sõna Heimat on võimatu tõlkida?
Goethe Instituut soovis seepärast täpsemalt teada, kuidas sellest Saksamaal ja teistes Euroopa riikides mõeldakse ja räägitakse. Ja pöördus selleks erinevate inimeste poole.
Noortel inimestel on tänapäeval palju võimalusi – vahetusprogrammid, rahvusvahelised võrgustikud ja mobiilsus on tähtsamad kui kunagi varem.
Kultuuridevaheline koos eksisteerimine, sarnasuste ja erinevuste tundma õppimine – näiteks Erasmus+ programmi kaudu välismaal õppimine ei ole enam harukordne. Juba ainuüksi globaalse konkurentsi tõttu on oluline ära käia ja maailma tundma õppida.
Paljudes Euroopa Liidu riikides on tänaseks parlamentidesse ja valitsustesse jõudnud natsionalistlikud ja parempopulistlikud parteid. Lugege siinkohal politoloogide Andrey Makarychevi ja Kai-Olaf Langi artikleid.