Tõnis Pilvisto - KARL STORZ Video Endoscopy Estonia juht
Saksa keele õppimist alustasin Kadrioru Saksa Gümnaasiumis. Nõudlike õpetajate käe all saime sõpradega keeleoskuse lihvida tasemeni, mis lubas lõpuklassi keeletunnis tegeleda just sellega, millega ise tahtsime. Sõpruskool Schwerinis andis võimaluse näha elu toonases DDRis: seal kohtas palju ilusat fassaadi, ent õpilased tundusid olevat valitseva riigikorra suhtes äärmiselt riigitruud. Meie olime küll Nõukogude Eestist pärit, ent poliitiliselt siiski vabamalt mõtlevad noored.
Toona loodud kontaktid võimaldasid hiljemgi DDRi väisata: 1988 õnnestus viibida Leipzigis, kus valitseva totalitaarse režiimi vastu juba meeleavaldusi korraldati. Õhus hõljus juba vabaduse hõngu ja ei läinudki palju aega mööda, kui Berliini müür langes.
Pärast Tallinna Tehnikaülikooli lõpetamist üheksakümnendate alguses tekkisid mul noore insenerina tänu südamekirurg professor Sullingule kontaktid Saksamaa arstiriistade tootjatega ja avanes võimalus ühes Baieri väikefirmas mõni aeg arstiriistade valmistamist õppida. Haarasin võimalusest kinni ja veetsin kuus nädalat Müncheni talves: hakkasin mõistma murdeid ja seda, kui erinevaid kultuure Saksamaal leidub. Baierlased on väga soojad, armsad ja otsekohesed inimesed.
Hakkasin aina enam mõtlema ettevõtluse alustamisele, saksa keele oskus aitas leida Saksamaalt esimesed äripartnerid. Keeleoskus muudkui arenes: pikkadele telefonivestlustele lisandusid ka ärireisid. Ühel hetkel liitusime suurema Saksa ettevõttega, mis asus aga hoopis Baden-Württembergis. Seal kõneldi hoopis teistsugust, švaabi dialekti. Tuli kohaneda uue keele ja kultuuriga ning jõudsin äratundmisele, et sealkandi rahvas on mõtteviisilt eestlastele kaunis sarnane. Aastakümned kontakte erinevate Saksamaa piirkondadega on mind selle keelega aga niivõrd lähedaseks muutnud, et olen tabanud end koguni saksa keeles mõtlemast.
Keeleoskuse puhul on oluline, et suudaksid võõrkeeles nalja visata: kui seda suudad, pole suhtlemisel ja sidemete loomisel mingeid probleeme. Tõeline keeleoskus algabki sealt, kus suudad kellegi naerma panna. Emotsioonid on kõige olulisemad; need aitavad kultuuri olemusse sukelduda. Suheldes inimesega tema emakeeles pääsed talle tõeliselt lähedale.