„Couch Lessons“
„Mida tohivad masinad iseseisvalt teha?“
Sari „Couch Lessons“ tutvustab algoritmiliste otsustussüsteemide võimalusi ja ohte. Uues osas arutlevad desarmeerimisekspert Angela Kane ja ameerika politoloog P. W. Singer tehisintellekti ja rahu teemal.
Annette Walter
Tehnoloogilise progressi mootoriks on tihti olnud sõjalised konfliktid. Aastakümneid on riigid kogu maailmas kasutanud tehisintellekti ka sõjapidamisvahendina, näiteks relvastatud droone Afganistanis. Ent kuidas saaks tehisintellekti sõjalistel eesmärkidel kasutada vastutustundlikult, näiteks rahu edendamiseks ja relvastatud konfliktide vastu võitlemiseks?
Viini desarmeerimise ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise keskuse (VCDNP) teadur Angela Kane.
| Foto: © Angela Kane
Nende küsimustega tegeleb Viini desarmeerimise ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise keskuse (VCDNP) teadur Angela Kane intensiivselt juba pikka aega. Ta rõhutas, kui oluline on selles kontekstis arutleda eetiliste küsimuste üle: „Meil on relvastatud droonide ja muude sõjalise otstarbega tehisintellektitehnoloogiate kasutamiseks vaja rohkem reguleerimist.“ Suhteliselt hea näitena tõi ta välja USA, kus president Barack Obama ametiajal algatati konkreetsete poliitiliste meetmete võtmine sõjaväes droonide kasutamiseks: „See oli algus, minu meelest oli see positiivne.“ Tema järeltulija Donald Trumpi ajal seda plaani aga enam ei ole.
Olulisim muudatus inimkonna ajaloos
P. W. Singer, ameerika politoloog ja sõjaväeekspert, tegeles droonide ja sõjaväerobotite kasutamisega juba oma 2009. aastal avaldatud raamatus „Wired for War: The Robotics Revolution and Conflict in the 21st Century“. Tema jaoks on tehisintellekti puhul tegemist kõige olulisema muutusega inimkonna ajaloos, tehnoloogiaga, mis paljudes valdkondades põhjustab murrangulise arengu. Tehisintellekti ei kaasata mitte üksnes Ameerika kaitsestrateegias. IT-hiiglased nagu Google ja Facebook investeerivad miljardeid sellesse valdkonda, aga ka kontsernid, millest seda esmapilgul ei eeldaks, nagu näiteks kiirtoidukett McDonald’s ja põllumajandusmasinate tootja John Deere.Singeri jaoks on seejuures keskse tähtsusega: „Iga uus tehnoloogia esitab uusi küsimusi selle kohta, mis on õige ja mis vale. Sellega kerkivad üles tundmatud õiguslikud ja eetilised küsimused, millele me pole varem pidanud vastama: mida tohivad masinad iseseisvalt teha, kes peaks neid omama ja kes nende töö viljadest kasu saama?“
Eraelu puudutavaid küsimusi tuleb uuesti käsitleda
P. W. Singer, ameerika politoloog ja sõjaväeekspert.
| Foto (detail): © P. W. Singer
Ta mainis selles kontekstis ka automaatse näotuvastuse tehnoloogiat levinud meetodina, millega USA sõjavägi saab pimedas tuvastada rünnaku sihtmärke. Aga linnades nagu Moskva, Peking ja New York kasutab ka politsei oma töös selliseid programme, näiteks meeleavalduste korral. Ühelt poolt saab selle meetodiga paremini tagada kodanike turvalisust, teiselt poolt tõstatab selle kasutamine keerukaid küsimusi eraelu puutumatuse kohta.Singer on arvamusel, et koroonapandeemia kiirendab tehisintellekti arengut veelgi, näiteks telemeditsiini vallas. See puudutab robotijuhtimisega koroonaproove, juba toimuvat inimestevaheliste kontaktide jälgimist või inimese koroonaga nakatumisele viidata võiva kehatemperatuuri automatiseeritud mõõtmist avalikus ruumis.