Aija Sakova soovitab
„schreib alles was wahr ist auf“

130 kirjast koosnev kirjavahetus austerlanna Ingeborg Bachmanni (1926–1973) ja sakslase Hans Magnus Enzensbergeri (1929) vahel aastatest 1957–1972 peegeldab ühtviisi nii tollast kirjanduselu kui ka kahe ainulaadse kirjaniku elutunnetust.

Lugeja võib jälgida nende kahe omavahelise suhte muutumist mängulisest teineteist tundmaõppivast flirdist läbi armumise kuni sügava ja kollegiaalse sõpruseni välja. Bachmann ja Enzensberger tutvusid 1955. aastal Tübingenis kirjandusrühmituse Gruppe 47 kohtumisel. Neid ühendas armastus keel(t)e vastu, kindel usk rahvusvahelise luulekeele olemasolusse, reisikihk ja teatav elamise julgus. 

Nende kirjad annavad tõepoolest tunnistust julgusest ja inimlikkusest ning teise kuulamise oskusest vastastikkustest erinevustest ja lahkarvamustest hoolimata. Ja see oskus on tänases maailmas muutunud pea harulduseks. Nende kirjavahetus näitab ühtlasi, milline tähendus on sõprustel ja kui oluline võib olla usaldusväärse kolleegi ja sõbra hea sõna ning tunnustus.
Ingeborg kirjutab Mangile, et ta tahaks meelsasti temaga kokku saada, et vastastikkuseid erimeelsusi lahata. Aga mitte selleks, et lõpuks ühisele seisukohale jõuda, vaid et lahkarvamuste kaudu midagi uut õppida.

Suhrkamp Verlag