Kogemused mitmekesisusega
Meie ja mina

Taustal on värvilised pintsliharjased lähivaates. Esiplaanil on teemalehe pealkiri Wir & Ich ja Meie ja mina

Hirm tundmatu ees – soovime sellest vabaneda ning asuda reisile tänasesse, homsesse ja ülehomsesse ühiskonda. Selle käigus puutume kokku inimeste ja nende lugudega. Need räägivad mitmekesisusest ja avatusest, kuid ka kõrvalejätmisest ja tõketest. Ning meie arutleme selle üle, millistel tingimustel meie mina ennast ühiskonnas vabalt väljendada saab. Mida tähendab identiteet? Millal algab võrdõiguslikkus? Kus tunneme end koduselt? Kuidas võiks välja näha lõimumine? Ning – kui palju mitmekesisust me lubame?

Mitmekesisus lastekirjanduses
Väikesed raamatud – suured lood

Lapsed soovivad innukalt end ümbritsevat mitmekesist tegelikkust tundma õppida. Nelja riigi autorite ja illustraatorite koostöös loodud miniraamatute abil õpivad lapsed tundma inimõigusi ja saavad innustust lugemiseks.

Spotify esitusloend
FLINTA*BOPS

Saksa muusikaskeene on kindlasti mitmekesisem kui vaid valged meesmuusikud suurtel lavadel. On muusikat, mida võiks palju sagedamini kuulata. Akronüüm FLINTA viitab naistele, lesbidele, intersoolistele, mittebinaarsetele, transsoolistele ja asoolistele inimestele.

Audiotuur
Plaan B

Kuidas muuta ümbritsevat ruumi paremaks kohaks? Eriti kui tundub, et poliitikute tegemistest ainuüksi ei piisa? Audiojalutuskäik „Plaan B“ näitab, kuidas kuue Eesti kodanikuühenduse ja -organisatsiooni esindajad seda teha püüavad.

Võrdõiguslikkus
Millest mõtleme, kui räägime võrdsemast ühiskonnast?

Kas tänane Eesti on paik, kus kehtivad kõigile võrdsed võimalused? Kindlasti mitte. Kuid tänane Eesti on parem, kui eilne või üleeilne.

Illustratsioon: Kaks tumedanahalist tüdrukut vaatavad kõrghoone rõdult tänavale.

Laste- ja noortekirjandus
Teistsugune

Lasteraamatud kujundavad maailmapilti, millega me üles kasvame. Seetõttu on kirjastused sattunud viimastel aastatel üha enam surve alla kujutada lasteraamatutes ühiskondlikku ja kultuurilist mitmekesisust. See õnnestub siiski ainult üksikutel juhtudel.

„Minu vanemad on Iraagist, kas teil on minuga probleeme?“ sisserändetaustaga ajakirjanik Dunja Hayali küsitles 2015. aastal Pegida sisserändevastastel demonstratsioonidel osalenuid. Siin osaleb ta oma raamatu „Haymatland – Wie wollen wir zusammenleben?“ üle toimunud arutelus 2019. aastal Kölnis.

Mitmekesisus meedias
„Heast tahtest üksi ei piisa“

Liiga vähe sisserändetaustaga või ebasoodsas olukorras olevatest sotsiaalsetest rühmadest ajakirjanikke – asjaolu, et meediavaldkond pole piisavalt mitmekesine, tajutakse üha enam probleemina – eelkõige ka meedialoojate endi poolt. Kuid kuidas tuua toimetustesse mitmekesisust?

Uus kodumaa
Mõeldes pagulusest kui väljakutsest

Afganistani põhjaosast pärit Fatima Rahimi jõudis Eestisse pagulasena viie aasta eest. Algus oli raske, kuid nüüd nõustab ta oma saatusekaaslasi.

Piltidel noor naine, kes on üksinda kurb ja koos teistega õnnelik.

Koolielu Eestis
Vene laps eestikeelses koolis. Minu lugu

Eestis peaks haridus olema kõigile eestikeelne, kuid ühine kool peaks arvestama ka venekeelsete laste vajaduste ja õigustega.

Sojourner Truthi kuju New Yorgi Central Parkis

Intersektsionaalne feminism
Elu ühises aias

Mitmekesisus pole mitte lihtsalt ilus, vaid mitmekordselt ilus. Ning teekond võrdõiguslikkuse juurde ei pea olema aialabürint vaid meie ühine aed. Dr Michaela Dudley näitab oma essees, et naisliikumine võib loota kestlikku edu vaid siis, kui me tajume seda intersektsionaalsena.

Figuurid isast koos lapsega ja lastega perest - kleebitud Saksamaa perekonna-, vanemaealiste, naiste ja noorte ministeeriumi hoonele.

Pereõigus
Seksuaal- ja soovähemuste pered

Samasooliste abielud ja kolmas sugu on Saksamaal seadusega tunnustatud. Kuid mida tähendab see asjast puudutatud perekondadele? Intervjuu pereõiguse professori Nina Dethloffiga.

Feminismiteemalised raamatud

Siit leiate valiku feminismiteemalisi e-raamatuid, mida saate tasuta laenutada meie e-raamatukogust Onleihe.

Noorte vaesus
Vaesus – kapitalismi häbi

Noorte vaesus on tõsine probleem nii Eestis kui ka jõukas Läänes, kuid poliitikuid noorte probleemid ei huvita.

Kas minu puue on takistus või minu puudele tehakse takistusi? Ratastooliga liikumine pole seni probleem, kuni on vaja trepist üles minna.

Paremaks kaasamiseks
Puuetega inimeste enesetaju

Kas puue tähendab, et mul on midagi puudu? Kas puue on ise takistus või tehakse puuetele takistusi? Kas puue on üldse õige väljend? Ajakirjanik Henning Schmidt on sünnist saadik elanud teatud puudulikkustega. Selleks et ennast ühiskonna täisväärtusliku liikmena tunda, ei keskendu ta keelele ja mõistetele.

Laura Schwengber Potsdamis laval koos bändiga Selig ja Filmorchester Babelsbergiga

Viipekeel
Lavapisikuga nakatunud

See tähendab „muusikat kuulama“. Viipekeele tõlk Laura Schwengber näitab: muusikat saab nende jaoks, kes ei kuule, ka nähtavaks muuta.

Touchdown 21 pani koostöös Bonni Bundeskunsthallega kokku näituse „Touchdown“, kus osalevad nii Downi sündroomiga kui ka ilma selleta inimesed ja mida näidatakse üle terve Saksamaa. Siin on näitus 2018. aastal Paul Klee keskuses.

Kaasamine
„Alati on eelkõige oluline kunst“

Vaimse puudega kunstnikel peaksid olema samad võimalused nagu teistel, kuid alati see nii pole. Katja de Bragança osalusuuringute instituudist TOUCHDOWN 21 räägib puudega kunstnike võimalustest Saksamaal.

Zeitgeister

Milliste teemade ja diskursustega me kogu maailmas tegeleme? Veebiajakiri Zeitgeister kutsub eksperte, kunstnikke ja autoreid ühisele mõttevahetusele. See pakub kohalikke ja globaalseid vaatenurki - postkolonialismi, jätkusuutlikkuse, post-digitaalsete kultuuride, feminismi ja päevakajaliste teemade kohta.

Top

Kogemused mitmekesisusega Meie ja mina

Mitmekesisus lastekirjanduses Väikesed raamatud – suured lood

Spotify esitusloend FLINTA*BOPS

Audiotuur Plaan B

Võrdõiguslikkus Millest mõtleme, kui räägime võrdsemast ühiskonnast?

Laste- ja noortekirjandus Teistsugune

Mitmekesisus meedias „Heast tahtest üksi ei piisa“

Uus kodumaa Mõeldes pagulusest kui väljakutsest

Koolielu Eestis Vene laps eestikeelses koolis. Minu lugu

Intersektsionaalne feminism Elu ühises aias

Pereõigus Seksuaal- ja soovähemuste pered