Täienduskoolituse õppekava: Saksa keele õpe eelkooliealistele

2007. aastal alustas Tallinna Goethe Instituut projekti „Saksa keel lasteaias“, korraldades kõigepealt Tallinnas selleteemalise rahvusvahelise seminari. Seejärel loodi kolmes Harjumaa lasteaias huviringid saksa keele ja kultuuri vahendamiseks. Kiirelt sai selgeks, et saksa keele õpetajad, kes soovivad aktiivselt tegeleda varajase saksa keele õppega, vajavad täienduskoolitust.2008. aastal toimus sel teemal esimene seminaride sari, mida korrati ka kahel järgneval aastal. Huvi seminaride vastu kasvas ja nende tulemusena lisandus kogu Eestis üha uusi lasteaedu ja koole, kus tutvustati lastele mänguliselt põnevat saksa keele õppimise maailma.

Kasvav huvi tingis vajaduse mahukama koolituskava järele. Seetõttu alustasime 2009. aastal uue täienduskoolituse õppekava „Varajane saksa keele õpe eelkooliealistele“ koostamist. Õppekava koosneb viiest moodulist ja selle eesmärgiks on vahendada esmaseid metoodilisi ja didaktilisi teadmisi saksa keele õpetamiseks lasteaias ning arendada oskusi oma tegevuse kavandamiseks, läbiviimiseks ja reflekteerimiseks.

Antud õppekava tekkis Eesti saksa keele õpetajate konkreetsetest vajadustest ja lähtub siinsest olukorrast ja tingimustest. Seega ei ole tegemist universaalse koolituskavaga, vaid see vajab alati kohandamist vastavalt oludele. See puudutab nii eesmärke ja sisu kui ka seminaride läbiviimise metoodikat.

Meie seminarid järgivad kaasaegseid seminarididaktika põhimõtteid ja on suunatud praktilisele tegevusele. Igal seminaril pakume osalejatele võimalust kogeda tunninäite abil lapse rollis olles, kuidas õppimine lasteaias toimuda võiks. Alati on võimalus kogetut ühiselt reflekteerida ja analüüsida. Tähtis osa on seminarides omandatud teadmiste rakendamisel, ise midagi välja töötades, katsetades ja seda reflekteerides. Rühmatööd ja arutelud on samuti seminaride olulised osad.

Eelkõige on meie eesmärgiks, et osalejatel tekiks pärast koolituse lõppu julgus ja valmidus alustada lasteaias varajase saksa keele õppega.

Õppekava on koostanud Merle Jung ja Eve Teder
koostöös: Mari Eerme, Helgi Org ja Ellen Rosimannus

Täienduskoolituse õppekava
Varajane saksa keele õpe eelkooliealistele

Maht ja kestus: 40 tundi, 5 kuud


Sihtrühm:

• saksa keele õpetajad, kes on lõpetanud vastava eriala
• lasteaiaõpetajad saksa keele oskusega vähemalt tasemel B1

Eesmärk: lasteaias saksa keele õpetamiseks vajalike esmaste metoodiliste ja didaktiliste teadmiste vahendamine; varajase võõrkeeleõppe kavandamise, läbiviimise ja analüüsimise oskuste arendamine.


Õppekava ja õppetöö korralduse lühikirjeldus:

Õppekava aluseks on Schnupperangebot: Deutsch als Fremdsprache im Kindergarten (Goethe-Institut 2008), mille on kirjutanud teoreetikutest ja praktikutest koosnev töörühm Goethe instituudi juhatusel ja kuhu on koondatud nii metoodilised ja didaktilised põhiteadmised kui ka praktilise sisuga informatsioon ning konkreetsed juhised, mis on eriti vajalikud varajase võõrkeeleõppe korraldamiseks väljaspool Saksamaad. Lisaks sellele materjalile juhindub koolitusprogramm Nürnbergi soovitustest varajaseks võõrkeeleõppeks ja materjalist "DLL 8: DaF für Kinder".

Koolituskava koosneb viiest moodulist ja iga moodul 6-tunnisest seminarist ja 2-tunnisest iseseisvast kodutööst. Seminaride maht on kokku 30 tundi, millele lisandub iseseisev töö kirjalike kodutööde näol 10 tunni ulatuses.

Seminarid toimuvad kord kuus. Erinevate interaktiivsete meetodite abil vahendatakse teoreetilisi teadmisi ja lahendatakse praktilisi ülesandeid. Rühmatööd, arutelud ja analüüsitavad tunninäited on koolituse olulisteks koostisosadeks.

Iga mooduli lõpus saavad osalejad praktilise suunitlusega koduse ülesande, mis on seotud seminari teemadega ning annab võimaluse seminari sisu praktikasse üle kanda ja kasutada. Kodutöid esitletakse ja arutatakse igal järgmisel seminaril. Teemade valik lähtub asjaolust, et osalejatel on juba metoodilised ja didaktilised baasteadmised ning nad töötavad või omavad õigust töötada lasteaiaõpetaja või võõrkeeleõpetajana.

Sihtrühm, kellele antud koolitusprogramm on suunatud, ei tegutse enamasti erialaselt ei koolis ega lasteaias ja nõnda peaksidki koolitusprogrammi teemad aitama luua silda oma eriala ja eelkooliealiste laste võõrkeeleõppe vahel.

Koolituskava moodulid ei pretendeeri terviklikkusele, küll aga suurendavad osalejate võimekust, end praktilise tegevuse käigus iseseisvalt ja pidevalt edasi arendada. Sellise eduka arengu heaks eelduseks on võrgustike tekkimine koolituse läbinute vahel, mis võimaldab jätkuvat erialast suhtlust ja kogemuste vahetust.

Koolituse läbiviijad: Mari Eerme, Merle Jung, Helgi Org, Ellen Rosimannus, Eve Teder.


Õpitulemused

Koolituse läbinu:

• oskab planeerida ja läbi viia oma tegevust saksa keele õpetajana lasteaias, lähtudes varajase võõrkeeleõppe metoodilistest põhimõtetest ja eesmärkidest,
• oskab omandatud metoodilisi ja didaktilisi teadmisi praktikas rakendada,
• oskab oma tegevust varajase saksa keele õpetajana analüüsida ja reflekteerida,
• tunneb metoodika- ja didaktikaalast erialakirjandust varajase võõrkeeleõppe kohta ja on võimeline iseseisvalt leidma ja läbi töötama ning vastavalt sihtrühmale ette valmistama materjale oma praktiliseks tegevuseks.

Õpikeskkond:

Seminarid toimuvad Tallinna Goethe Instituudi ruumides (Toom-Kuninga 11). Osalejate käsutuses on Goethe Instituudi õppekirjanduse raamatukogu.

Nõuded koolituse lõpetamiseks

Koolitus moodustab terviku ja osalejatelt eeldatakse õppekava läbimist täies mahus, s.t osalemist kõigil seminaridel ja kõigi iseseisvate tööde esitamist.
Seminarist mõjuvatel põhjustel puudumise korral tehakse otsus iga osaleja kohta eraldi.


Koolituse läbimisel väljastatavad dokumendid:

• Goethe Instituudi tõend igal seminaril osalemise kohta,
• Goethe Instituudi tunnistus kogu õppekava läbimise kohta.

Koolituse sisu


1. moodul

Varajase võõrkeeleõppe metoodilised ja didaktilised alused (Eve Teder ja Merle Jung)

Varajase võõrkeeleõppe üldised kasutegurid ja eesmärgid. Eelkooliealise lapse õpipsühholoogia ja keele omandamise teoreetilised alused. Varajase võõrkeeleõppe didaktilised põhimõtted ja meetodid. Õppesisu ja materjalid.

Iseseisev töö: valida mõni internetilehekülg varajase saksa keele õppe linkide nimistust, tutvuda nendega põhjalikult ja esitleda neid teistele etteantud küsimuste põhjal.

2. moodul

Õppimine mängu, liikumise, muusika ja rütmi abil ( Ellen Rosimannus ja Mari Eerme)

Erinevate laulude ja riimide kasutamine varajases võõrkeeleõppes. Saksa keele õppimine mängude abil. Erinevad mänguliigid ja nende kasutamine: liikumismängud, näpumängud, pallimängud, kaardimängud, lauamängud, täringumängud, peitusmängud, tantsumängud, lõõgastusmängud jm. Praktilise  tunninäite ettevalmistamine ja läbiviimine etteantud tunnikavade põhjal rühmatööna. Tunninäidete vastastikune vaatlemine ja arutelu.

Iseseisev töö: otsida erinevatest allikatest (õppematerjalid, internet, lasteraamatud) mõni laul, riim, liikumis- või näpumäng, mis sobib saksa keele õpetamiseks lasteaias, ja esitleda seda teistele.

3. moodul

Õppimine lugude abil (Imbi Mesila ja Helgi Org)

Lugude kasutamine varajases võõrkeeleõppes. Valiku kriteeriumid ja esitamismeetodid. Õppimiseks sobivad draamamängud: pantomiim, juttude või kahekõnede dramatiseerimine, etüüdid. Tunninäite koostamine lasteraamatu põhjal rühmatööna. Koostatud tunnikavade esitlemine ja neile hinnangu andmine.

Iseseisev töö: valida üks lugu (nt lasteraamat, tekst, luuletus, muinasjutt) jutustamiseks lasteaias, see vajadusel kohandada ja esitleda teistele sobivate meetodite ja selleks ettevalmistatud abimaterjalide abil.

4. moodul

Varajane lõimitud aine- ja keeleõpe (Eve Teder ja Merle Jung)

Varajane mitmekeelsus ja mitmekeelne kasvatus. Aine ja keele suhe varajases võõrkeeleõppes. Näited ainesisu edastamisest võõrkeeles. Õppimine harjutusjaamade abil. Analüüs ja arutelu.

Iseseisev töö (4 tundi): töötada välja LAK-õppe moodul lasteaia jaoks.

5. moodul

Õpiedu ja õpitulemuste hindamine (Eve Teder ja Merle Jung)

Elava õpikeskkonna loomine. Õpperuumi kujundamine ja õppetegevuse juhtimine. Vaatlus, õppeprotsessi dokumenteerimine ja tagasiside andmine lastele ja vanematele õpiedu ja õpitulemuste kohta. Töö õpimapiga. Õppetegevuse korraldamine. Koolituse kokkuvõte ja tagasiside.

Lisamoodul Lübeckis

See moodul annab osalejale võimaluse külastada Lübeckis lisaseminare didaktilis- metoodiliste teemade kohta, samuti hospiteerida lasteaedades ning lõimitud aine- ja keeleõppe tundides. Moodul toimub suvel ja osalejad valitakse välja koostöös DAG ja Goethe Instituudiga.

Soovituslik kirjandus

• Bleyhl, W. (2001): Fremdsprachen in der Grundschule. Grundlagen und Praxisbeispiele. Braunschweig: Schroedel.
• Chighini, P, Kirsch, D. (2009): Deutsch im Primarbereich. Fernstudieneinheit 25. Berlin, München u. a.: Langenscheidt (= Fernstudienprojekt zur Fort- und Weiterbildung im Bereich Germanistik und Deutsch als Fremdsprache).
• Fischer, A. (2007): Deutsch lernen mit Rhythmus. Leipzig: Schubert.
• Frühes Deutsch. Fachzeitschrift für Deutsch als Fremdsprache und Zweitsprache im Primarbereich. Goethe-Institut und WBV.
• Günther, B., Günther, H. (2005): Frühe Fremdsprachen im Kindergarten. Stuttgart: Klett.
• Huppertz, N. (Hg.) (2003): Fremdsprachen im Kindergarten. Didaktik, Methodik, Praxis. Freiburg: Pais.
• Jampert, K., Best, P., Guadatiello, A., Holler, D., Zehnbauer, A. (2007): Schlüsselkompetenz Sprache. Sprachliche Bildung und Förderung im Kindergarten. Berlin: verlag das netz.
• Mehisto, P., Marsh, D., Frigols, M.-J. (2008): Lõimitud aine- ja keeleõpe. Tallinn: Iduleht.
• Tracy, R. (2007): Wie Kinder Sprachen lernen. Tübingen: Francke.
• Widlok, B. (2008): Schnupperangebot: Deutsch als Fremdsprache im Kindergarten. München: Goethe-Institut e.V. 

Veebilehed





Praktilised materjalid

• Widlok, B. (2008): Ameisen, die schaffen viel! Mit Hans Hase lernen Kinder Sprachen. München: Goethe-Institut e.V.
• Kinderlieder-CD „Hans Hases Lieder für den Kindergarten“. München: Goethe-Institut e.V.
• DVD „Wer spielt mit?“. München: Goethe-Institut e.V.

​