Maalim
Kui jätkusuutlik on sinu lemmikkohvik?

Valges topis naine istub kohviku kõrval ning vaatab laual oleva sülearvuti ekraani © Pexels, Mihai Vlasceanu

Sellest, mis teeb kohviku jätkusuutlikuks ning kuidas saame toetada vastutustundlikke söögikohti.

Anna Lohmatova

Juba lapsena unistasin, et kunagi avan oma kohviku või restorani, kogusin maitsvate roogade ideid, töötasin kokana, panin kirja erinevate söögikohtade eripärasid, mida tahtsin oma kohvikus teostada või vältida. Mulle meeldib jälgida kohvikusse sisenevate ja sealt väljuvate inimeste näoilmeid ning vahetevahel seostada nende naeratusi hea toidu, jookide, atmosfääri ja teeninduse jõuga.
Viimase paari aasta jooksul olen aktiivselt uurinud jätkusuutliku arengu teemat ning analüüsinud erinevate inimtegevuste mõju keskkonnale, teistele inimestele ja majandusele. Kõik see on mõjutanud minu suhtumist söögikohtade kontseptsioonidesse. Jätkusuutlik areng söögikohtades väljendub mitte ainult mahetoodete kasutamises ning selles, et toitude koostises on peamiselt taimne tooraine, vaid ka suhtumises töötajatesse ja klientidesse, pidevas arengus, vee- ja energiakulu optimeerimises, jäätmete vähendamises ja liigiti kogumises, asutuse sotsiaalse rolli rõhutamises ning koostöös kohalike väikeettevõtjate ja talunikega. Söögikohad, mille väärtuste hulka kuulub lisaks kasumile ja elujõulisusele ka inimestest ja loodusest hoolimine, tõmbavad suurema tõenäosusega ligi püsikliente ja kujundavad positiivse maine. Rahalisest seisukohast on enamik jätkusuutlikke lahendusi ka majanduslikult tasuvad, mis tähendab, et nende rakendamine ei ole pelgalt maailmamuutmise žest, vaid ka mõistlik samm söögikoha arengus.

Läbimõeldud valikud on pluss

Kui kohviku või restorani kohv kannab õiglase kaubanduse märgist, menüü on hooajaline ning põhineb kohalikul toorainel, pakutakse vegan- ja taimetoiduvalikut, soodustatakse kaasamüüki kliendi pakendis ning personal on elurõõmus, usaldan ja austan sellist söögikohta palju enam. Kui näen, et kohviku kontseptsioon koosneb hoolikalt läbi mõeldud detailidest, muutub kohe ka maitse paremaks ja õhustik südamlikumaks, kohvikus veedetud aeg teeb päeva helgemaks ning hinge poeb soov kunagi tagasi tulla. Samuti tekib ka küsimus: „Kui mitte nii, siis milleks üldse?“. Milleks müüa odavat kohvi, mida korjasid lapsed ja täiskasvanud teises maailma otsas armetu tasu eest? Miks eelistada toidujäägid ära visata selle asemel, et neid abivajajatega jagada? Milleks kasutada palju ühekordset plasti, kui on ka biolagunevaid alternatiive? Milleks müüa toitu, kui sa ei tea, kust ja kellelt tulevad selle koostisosad? Miks ei ole menüüs taimseid roogasid ja alternatiive? Miks koguda kogu prügi ühte konteinerisse? Milleks asutada söögikoht, ilma et oleks paika pandud selle põhiväärtused ja -eesmärgid?

Narva kohvikutel arenguruumi

Klientide jaoks (ning samuti ka taoliste ettevõtete omanike jaoks) on jätkusuutlike söögikohtade juures palju eeliseid: kohalik ja hooajaline tooraine, mitmekesisus, tervislikum toit, võimalus toetada kohalikke ettevõtjaid ning panustada samal ajal ka positiivsesse arengusse. Kas ka meie läheduses on selliseid söögikohti? Narvas ja Narva-Jõesuus on mõned kohvikud ja restoranid, mis kalduvad rohkem hooajalise ja kohaliku menüü poole ning millel on sotsiaalne või ajalooline väärtus (Franzia, Muna, Rondeel, Kohvik No2), kuid siiski on veel palju ruumi optimeerimiseks keskkonnasõbralikkuse ja majandusliku jätkusuutlikkuse seisukohast. Tallinnas näeb sagedamini selliseid keskkonnasõbraliku, sotsiaalse ja majandusliku jätkusuutlikkuse poole püüdlevaid kohvikuid ja restorane, kuid nende osakaal ei ole veel suur (muuhulgas Lisanna, Commune ja NOP).

Ära pimetarbi kohvikultuuri!

Loodan, et jätkusuutlikule arengule ülemineku trend kasvab ning motiveeritud kollektiiv, kohalik tooraine, pikaaegne majanduslik jätkusuutlikkus ning biolagunevad kaasamüügi pakendid saavad varsti normiks. Meie teadlikkus söögikohtade valimisel ning asjakohaste küsimuste ja ettepanekute püstitamine on vajalikud väikesed sammud teel muutuste poole. Keskkonnakriis näitab, et meie planeet ei ole võimeline pimetarbimise kultuuriga ellu jääma ning muutuste ellukutsumiseks peame mõistma oma igapäevaste valikute kaalu.

P.S. Võimalus veeta aega heas kohvikus või restoranis on suur privileeg maailmas, kus esineb äärmist vaesust, nälga, relvastatud konflikte, pandeemiaid, kliimakatastroofe ja isegi orjapidamist. Kui inimesel on võimalus ja soov, võib ta avaldada maailmale mõju lisaks oma igapäevastele valikutele ka annetades erinevatesse heategevusfondidesse. Näiteks võib selleks kasutada ÜRO rakendust ShareTheMeal, mis võimaldab annetada lõunaid humanitaarkriiside piirkondades elavatele inimestele.


You might also like

API-Error