Maailm
Keskkonnakaitsest rahulikult ja skeptiliselt
Tundub, et praegu lasub maailma muutmise võimalus (ja kohustus) noorte õlul. “Tuleviku tehnoloogiad suurendavad jätkusuutlikkust.” “Noored teavad palju rohkem ja oskavad keskkonnasõbralikke valikuid teha.” “Vanemaid inimesi ja nende harjumusi on liiga raske muuta.” Ilmselt samalaadseid näiteid on veel päris palju. Jah, kindlasti on noortel oluline roll mängida. Aga noored ei ole võluvits, kes kõik probleemid ära lahendaksid. Me oleme ka inimesed.
Pahatihti tekitab kõige suuremaid probleeme kehv kommunikatsioon. Seda nii keskkonnaprobleemide lahkamisel kui ka kõigis teistes valdkondades ja suhetes. Saame üksteisest poolikult aru. Teeme rutakaid järeldusi. Jätame tahtlikult või teadmatult ise mõned olulised aspektid välja või valime kehva sõnastuse. See kõik on inimesele loomulik, aga teadlikult parema kommunikatsiooni nimel töötades saame kõige efektiivsemalt konflikte vältida.
Järgnevalt toon välja mõned sõnad, mille kasutamine tekitab tihti suhtlejatel arusaamatusi või mille tähendus on ebameeldivaks muutunud. Alati kui tekib selline sõna, mille tähendus on veidi häirivaks kasutatud, on mõistlik see endale lahti mõtestada. Selleks saab inspiratsiooni nii sõnaraamatust kui ka teistega suheldes. Ise mõtiskleda on ka tore.
Kes on noor?
Alati kui tuuakse välja kirjutises või projektis sõna “noor”, lööb see mul tulukese vilkuma. Osades Euroopa Liidu projektides on noor 18-35-aastane. 35 on ju vana? Lapsed siis ei ole noored? Ekstreemsem näide on Noorte Teaduste Akadeemias, kus noor teadlane on kuni 41-aastane. Bürokraatlikult paika pandud tähendus noorele on pisut tobe, aga siiski kasutatakse seda tähendust väga palju. Ja see võib tekitada trotsi noorte vastu.
Inimese emotsionaalsest ja sotsiaalsest vaatest võiks igaüks olla noor, kes ennast sellena määratleb. Hinge vanus võib kaaluda üles vanuse passis. Levinud on ütlus: “Mehed ei kasvagi kunagi suureks.” Äkki on siis kõik inimesed noored? Ja järelikult on siis kõik inimesed keskkonnapäästjad? Aga keda siis kritiseerida?
Keskkond on küll liiga palju kasutatav sõna
Keskkond on nii hea mugav sõna. See on piisavalt lai, katab kõiki valdkondasid. Sotsiaalne keskkond, virtuaalne keskkond, linnakeskkond. Kõik saavad sellest sõnast aru. Aga kas ka samas tähenduses kui sõna kasutaja seda mõtles?
Keskkonnakaitses ilmselt mõeldakse looduskeskkonda. Aga ega ma ka täpselt ei tea, sest keegi ei ole seda kunagi täpsustanud. Linnakeskkonnas keskendutakse inimese heaolule ja muu looduse heaolu liiga tähtis pole. See keskkonna erinevalt mõistmine viib erinevate järeldusteni ja üksteise mittemõistmiseni. Viimasel ajal on üsna segamini ka mõisted keskkonnamuutus ja kliimamuutus. Kliimamuutused on ainult üks osa kõigist muutustest, mis meie ümber toimuvad. Keskkonnamuutuste alla võib panna ka linnaruumi muutused, maakasutuse muutused, mürgiste ainete sattumine loodusesse ja ükskõik, mis teised muutused.
Kas meil on sõnale “keskkond” alternatiivi? Oleneb kontekstist. Looduse peale mõeldes võib otsida sobilikke sõnu ökoloogia terminitest. Näiteks tahame keskkonna asemel looduslikku elustikku või kooslust vähem häirida. Teistel juhtudel, kui tuleb tung kasutada sõna keskkond, proovi mitte langeda lihtsama tee lõksu ja seleta ära, mida täpselt mõtled.
Me kõik ei ole Gretad…
Mis juhtub, kui kasutada korraga sõnu keskkond ja noor? Paljudele tuleb ette pilt Greta Thunbergist, kes emotsionaalselt ja valjult looduse hukkumisest räägib. Aitäh massimeedia, et meie mõtetesse sellise seose kinnitasid.
Kindlasti oli Gretal ja teistel sarnase käitumisstiiliga noorematel inimestel oluline roll looduskaitses. Ja on siiamaani. Tänu temale need teemad päevakajastusid ja hakati astuma samme kestlikute tegevuste poole. Aga ta tekitas ka palju kahtlemist, arvamuste lahknemist ja muud negatiivset tagasisidet, sest ta tundus äärmuslik.
See jätab mulje, et kõik noored on looduse ja kliima pärast hästi mures. Ja et kõik, kes keskkonna pärast mures on, hakkavad seda kohe äärmuslikult kaitsma. Kui rahulikult mõelda, siis see ju nii ei ole.
Võibolla üldine teadlikkus on praegustel noortel suurem, aga see ei tähenda, et kõik hakkavad keskkonnaspetsialistideks. Igal teemal peaksid olema omad inimesed, kes nendest teemadest rohkem teavad. Ja nad kasutavad eri meetodeid. Kindlasti tasub leida inimene või organisatsioon, keda usaldada ja järgida.
Ka kliimamuutuste teema ise oli üsna uudne nähtus ja see tõusis teiste teemade seast kergelt esile. Uued tehnoloogiad ja tänapäevased võimsad arvutid lõid võimaluse teha teaduspõhiseid tuleviku kliimaprognoose, mida varem ei suudetud teha. Aga siiski tunduvad kliimaprognoosid esmapilgul tuleviku ennustamisena ja paljud inimesed ei võta seda tõsiselt. Siin tulebki välja info analüüsi vajadus. Skeptiline olemine annab esimese tõuke info kriitiliseks vastuvõtmiseks, aga kui sellele järgneb ka info analüüs, siis loob see võimaluse infost tõeliselt aru saada.
Bürokraatlikud sõnad
Tundub, et probleem on ka bürokraatlikes sõnades. Me kasutame neid automaatselt igal pool. Neil on piisavalt lai tähendus, aga samas see tähendus on piiritletud kunstlikult. Näiteks sõna rohepööre, jätkusuutlikkus. Mida rohkem kunstlik tähendus läheb vastuollu sellega, mida inimesed sõnas ise tajuvad, seda laetum sõna on. Tahetakse jõuda veel kiiremini, veel kõrgemale, veel kaugemale. Tihti on need terminid tõlgitud inglise keelest ja tundub, et need on inglise keeles normaalsemad. Vanem generatsioon aga inglise keelt nii hästi ei taju ja jällegi tekib inimeste vahel arusaamatused. Peab vist hakkama rohkem vanu eesti raamatuid lugema, et osata võtta sisukamaid eestikeelseid sõnu uuesti kasutusele.
Rahu ja veelkord rahu
Pinged suhtlemises tulevad emotsioonidest ja sõnade valikust. Võime proovida valida hoolikamalt oma sõnu, aga samamoodi peaksime ka oma reaktsioone treenima. Et olla viisakas ja et probleemid saaks lahendatud. Soovitan olla skeptiline, võtta aega ja skeptilisus ära põhjendada. Seedime info läbi ja toetame üksteist, nii positiivselt kui ka konstruktiivse kriitikaga.
Pahatihti tekitab kõige suuremaid probleeme kehv kommunikatsioon. Seda nii keskkonnaprobleemide lahkamisel kui ka kõigis teistes valdkondades ja suhetes. Saame üksteisest poolikult aru. Teeme rutakaid järeldusi. Jätame tahtlikult või teadmatult ise mõned olulised aspektid välja või valime kehva sõnastuse. See kõik on inimesele loomulik, aga teadlikult parema kommunikatsiooni nimel töötades saame kõige efektiivsemalt konflikte vältida.
Järgnevalt toon välja mõned sõnad, mille kasutamine tekitab tihti suhtlejatel arusaamatusi või mille tähendus on ebameeldivaks muutunud. Alati kui tekib selline sõna, mille tähendus on veidi häirivaks kasutatud, on mõistlik see endale lahti mõtestada. Selleks saab inspiratsiooni nii sõnaraamatust kui ka teistega suheldes. Ise mõtiskleda on ka tore.
Kes on noor?
Alati kui tuuakse välja kirjutises või projektis sõna “noor”, lööb see mul tulukese vilkuma. Osades Euroopa Liidu projektides on noor 18-35-aastane. 35 on ju vana? Lapsed siis ei ole noored? Ekstreemsem näide on Noorte Teaduste Akadeemias, kus noor teadlane on kuni 41-aastane. Bürokraatlikult paika pandud tähendus noorele on pisut tobe, aga siiski kasutatakse seda tähendust väga palju. Ja see võib tekitada trotsi noorte vastu.
Inimese emotsionaalsest ja sotsiaalsest vaatest võiks igaüks olla noor, kes ennast sellena määratleb. Hinge vanus võib kaaluda üles vanuse passis. Levinud on ütlus: “Mehed ei kasvagi kunagi suureks.” Äkki on siis kõik inimesed noored? Ja järelikult on siis kõik inimesed keskkonnapäästjad? Aga keda siis kritiseerida?
Keskkond on küll liiga palju kasutatav sõna
Keskkond on nii hea mugav sõna. See on piisavalt lai, katab kõiki valdkondasid. Sotsiaalne keskkond, virtuaalne keskkond, linnakeskkond. Kõik saavad sellest sõnast aru. Aga kas ka samas tähenduses kui sõna kasutaja seda mõtles?
Keskkonnakaitses ilmselt mõeldakse looduskeskkonda. Aga ega ma ka täpselt ei tea, sest keegi ei ole seda kunagi täpsustanud. Linnakeskkonnas keskendutakse inimese heaolule ja muu looduse heaolu liiga tähtis pole. See keskkonna erinevalt mõistmine viib erinevate järeldusteni ja üksteise mittemõistmiseni. Viimasel ajal on üsna segamini ka mõisted keskkonnamuutus ja kliimamuutus. Kliimamuutused on ainult üks osa kõigist muutustest, mis meie ümber toimuvad. Keskkonnamuutuste alla võib panna ka linnaruumi muutused, maakasutuse muutused, mürgiste ainete sattumine loodusesse ja ükskõik, mis teised muutused.
Kas meil on sõnale “keskkond” alternatiivi? Oleneb kontekstist. Looduse peale mõeldes võib otsida sobilikke sõnu ökoloogia terminitest. Näiteks tahame keskkonna asemel looduslikku elustikku või kooslust vähem häirida. Teistel juhtudel, kui tuleb tung kasutada sõna keskkond, proovi mitte langeda lihtsama tee lõksu ja seleta ära, mida täpselt mõtled.
Me kõik ei ole Gretad…
Mis juhtub, kui kasutada korraga sõnu keskkond ja noor? Paljudele tuleb ette pilt Greta Thunbergist, kes emotsionaalselt ja valjult looduse hukkumisest räägib. Aitäh massimeedia, et meie mõtetesse sellise seose kinnitasid.
Kindlasti oli Gretal ja teistel sarnase käitumisstiiliga noorematel inimestel oluline roll looduskaitses. Ja on siiamaani. Tänu temale need teemad päevakajastusid ja hakati astuma samme kestlikute tegevuste poole. Aga ta tekitas ka palju kahtlemist, arvamuste lahknemist ja muud negatiivset tagasisidet, sest ta tundus äärmuslik.
See jätab mulje, et kõik noored on looduse ja kliima pärast hästi mures. Ja et kõik, kes keskkonna pärast mures on, hakkavad seda kohe äärmuslikult kaitsma. Kui rahulikult mõelda, siis see ju nii ei ole.
Võibolla üldine teadlikkus on praegustel noortel suurem, aga see ei tähenda, et kõik hakkavad keskkonnaspetsialistideks. Igal teemal peaksid olema omad inimesed, kes nendest teemadest rohkem teavad. Ja nad kasutavad eri meetodeid. Kindlasti tasub leida inimene või organisatsioon, keda usaldada ja järgida.
Ka kliimamuutuste teema ise oli üsna uudne nähtus ja see tõusis teiste teemade seast kergelt esile. Uued tehnoloogiad ja tänapäevased võimsad arvutid lõid võimaluse teha teaduspõhiseid tuleviku kliimaprognoose, mida varem ei suudetud teha. Aga siiski tunduvad kliimaprognoosid esmapilgul tuleviku ennustamisena ja paljud inimesed ei võta seda tõsiselt. Siin tulebki välja info analüüsi vajadus. Skeptiline olemine annab esimese tõuke info kriitiliseks vastuvõtmiseks, aga kui sellele järgneb ka info analüüs, siis loob see võimaluse infost tõeliselt aru saada.
Bürokraatlikud sõnad
Tundub, et probleem on ka bürokraatlikes sõnades. Me kasutame neid automaatselt igal pool. Neil on piisavalt lai tähendus, aga samas see tähendus on piiritletud kunstlikult. Näiteks sõna rohepööre, jätkusuutlikkus. Mida rohkem kunstlik tähendus läheb vastuollu sellega, mida inimesed sõnas ise tajuvad, seda laetum sõna on. Tahetakse jõuda veel kiiremini, veel kõrgemale, veel kaugemale. Tihti on need terminid tõlgitud inglise keelest ja tundub, et need on inglise keeles normaalsemad. Vanem generatsioon aga inglise keelt nii hästi ei taju ja jällegi tekib inimeste vahel arusaamatused. Peab vist hakkama rohkem vanu eesti raamatuid lugema, et osata võtta sisukamaid eestikeelseid sõnu uuesti kasutusele.
Rahu ja veelkord rahu
Pinged suhtlemises tulevad emotsioonidest ja sõnade valikust. Võime proovida valida hoolikamalt oma sõnu, aga samamoodi peaksime ka oma reaktsioone treenima. Et olla viisakas ja et probleemid saaks lahendatud. Soovitan olla skeptiline, võtta aega ja skeptilisus ära põhjendada. Seedime info läbi ja toetame üksteist, nii positiivselt kui ka konstruktiivse kriitikaga.